EMTA tegi ülekande

Oplaa, see nädal algas siis ootamatu üllatusega. Tuludeklaratsiooni raha saabus. Tõele au andes on muidugi postituse pealkiri natuke ebakorrektne, sest puhtfaktiliselt tegi ülekande Rahandusministeerium, aga see selleks. Tundub, et vähemalt kõik esialgsed kontrollid ja ülevaatused läbisin ma siis edukalt. Point siis selles, et seekordne tuludeklaratsioon oli minu jaoks eelmiste aastate variantidega võrreldes oluliselt nüansirohkem ja ka keerukam. Igasugused välismaised tulud ja mingid investeerimistega seotud ülekanded + siis ka see suur II pensionisamba väljamakse.

Kuna minu investeerimiskontod on natuke tavapäratumad (Revolut aktsiate jaoks ja Change Invest krüpto jaoks), siis mitte midagi sellega seonduvat mul automaatselt deklaratsioonile kantud ei olnud. Lisaks olen aru saanud, et ega Revolut ja Change maksuametiga automaatselt andmeid ei vaheta. Nii palju, kui teiste kogemusi olen siit ja sealt (ennekõike FB gruppidest) lugenud, siis meie kohalike pankade (LHV, SEB, Swedbank) investeerimiskontod olid juba deklareerimisdokumenti avades kenasti peale kantud. Kuigi ka seal oli vist mingit väikest segadust ja ühtteist tuli ümber tõsta ja kustutada. Pikemas ajaperspektiivis liigun ka mina arvatavasti kuskile Eesti panka üle oma asjaajamistega. Esialgu ei viitsi ma aga sellega tegeleda. Õnneks III pensionisammas on maksuameti mõttes tehtud nii lollikindlaks, et seal ei saagi midagi valesti teha. Kõik ostud lähevad kenasti ise õigesse kohta ja nende pealt arvestatakse õiged summad tagasi. Ning kui peaks müügitehinguid tegema, siis sealt läheb samamoodi kõik juba enne raha kätte saamist maha. Ei teki võimalustki, et võiks riiki kogemata röövida või petta.

Samamoodi on õnneks kõik üsna lihtne ka nende välismaiste tuludega, minu puhul siis reklaamitulud blogipidamisest. Google AdSense annab vajalikud dokumendid, need tuleb deklaratsiooni juurde üles laadida. Siis summad klappima ja nii see läheb. Nagu juba varasemalt siin olin rääkinud, siis SmartAdiga on asjad veelgi lihtsamad, seal ei pea enda poolt üldse mitte midagi tegema. Nemad võtavad kõik maksud juba enne väljamakset maha ja kätte saan juba summa, mis kuulub täies mahus mulle. Tuludeklaratsioonile on nende summad ka kenasti automaatselt sisse kantud.

Nii see siis läkski. Kodulaenu intressid tuli internetipangast tavapärasel moel ise maksuametile saata (aga see värk vist kaob järgmisel aastal üldse ära, kui asjadest õigesti aru olen saanud - ehk siis edaspidi ei saa kodulaenu intresside pealt enam midagi tagasi). Samuti olid automaatselt deklaratsioonile kantud igasugused lastega seotud kulutused - lasteaiatasud, huviringide ja trennide tasud jne. Eks kogu see protsess minu jaoks natuke ajamahukam seekord oli kui senini, aga ei midagi hullu, 10 minutiga sain ikkagi kõik vormistatud. Tulemus: 400,62 EUR mulle tagasi. Ning täna see siis mu kontole ka ilmus. Ega see muidugi täiesti lõplik ei pruugi olla, sest tagantjärgi kontrolle vist võidakse teha kuni 3 aastat vanade tuludeklaratsioonide suhtes. Aga loodetavasti oli siis ikkagi kõik korrektne ja mingeid üllatusi selles osas tulevikus ei tule.

Blogiga saab ka raha teenida

Peagi saab poolteist aastat täis sellest hetkest, mil ma kirjutasin oma elu esimesed blogiread. Selle aja jooksul on päris palju muutunud. Minu enda elus on läinud küll asjad oluliselt paremaks, aga samas tuleb nentida, et maailma mastaabis on olukord ikka päris ärev (no kogu see vinduv koroonavärk ja nüüd siis alanud reaalne sõda Ukrainas, meile tegelikult nii lähedal).

Kui ma 2020. aasta septembris oma blogiga alustasin, siis ei mõelnud ma sellele kõigele mitte kuidagi rahalises mõõtmes. Eesmärk oli pigem oma mõtted lihtsalt kirja panna, päevast päeva. Kuid juba paari kuu pärast muutus see kõik minu jaoks ka väikeseks sissetulekuallikaks. Ning see on seda siiani. Loomulikult ei saa tänaseid tulunumbreid enam kuidagi võrrelda "Võlglase Blogi" hiilgeaegadega (mil selle blogi postituste põhjal ilmus iga kuu 1-2 artiklit Delfi ja Ärilehe veergudel). Aga õnneks midagi tiksub siiski endiselt.

Minu "partnerid" selles maailmas on Google oma tootega AdSense ning lisaks siis TV3 gruppi kuuluv, peaaegu kodumaine SmartAd. Nende poliitikad nii reklaamide näitamise kui ka nendega koostöö tegemise osas on kardinaalselt erinevad. Google AdSense peaks olema üldse maailma suurim interneti reklaamivahendaja. Nende bännereid on praktiliselt kõikjal. Selle süsteemiga liitumine on paras kadalipp, nende kriteeriumid on üsna karmid ja nendega mingit nalja pole. Alustuseks peab su lehel olema piisavalt sisu, see peab olema piisavalt unikaalne ja see peab ka piisavalt unikaalseid külastajaid ligi meelitama. Siis lood omale AdSense konto, lisad nende koodi oma lehe õigesse kohta, esitad avalduse liitumiseks ja jääd ootama. Ning suure tõenäosusega lükatakse su avaldus alustuseks tagasi, ilma et nad väga detailselt midagi selgitaks. Kõik käib nende poolt automaatselt, kellegi käest sa abi ega nõu küsida ei saa. Lihtsalt proovid aimata ja tajuda, mis valesti võis olla. Teed vastavad korrektiivid ja uus avaldus teele. Ja jälle võib minna mitu nädalat mööda enne, kui mingi uus vastus tuleb. Mina näiteks antud blogiga olen üritanud AdSense'iga liituda detsembri algusest peale. Neid avaldusi olen ma teinud tänaseks julgelt mingi 4-5. Viimane avaldus läks teele 11. veebruaril. Siiani pole veel asi käima läinud. 

Teine teema on siis see, kui oled juba lõpuks programmi sisse saanud. Ka siin võib ootamatult asi uppi lennata. Nii, kui nende robotid su lehel külastatavuse osas mingi anomaalia avastavad, võivad nad ühepoolselt päeva pealt reklaamid kinni keerata. Ja siis kulub nädalaid ja nädalaid ootamist, et see kõik taastuks. Ning sedagi hea õnne korral. Ega nad väga detailselt ei selgita sulle, mis võis juhtuda. Selline see suurkorporatsioonide värk on. Samas, kui asi toimib, siis tiksub raha suhteliselt hästi. Isegi minu küllaltki tagasihoidlike blogide korral. Siiamaani parimaks kuuks on mul olnud 2020. aasta november, mil reklaamiraha tuli 140 eurot. Tänaseks on see taandunud kuskile 30 euro kanti (ehk siis ca. 1 euro päevas), aga siin tuleb siis endiselt arvestada, et see kõik on selle vana blogi aktiivne tulu (kuigi blogi ise on pigem juba mul riiulile pandud). Olukord kindlasti paraneb, kui uus blogi ka reklaami peale saab.

SmartAd'iga on asjad veidi lihtsamad ja ka inimlikumad. Neile tuleb lihtsalt kirjutada, et näete, mul selline ja selline blogi. Nad vaatavad manuaalselt su blogi ja sisu üle ning otsustavad üsna kiiresti, kas nende meelest on koostööl mõtet või mitte. Siis saadetakse sulle vastav kood ja juhised ning lähebki asi käima. Siiamaani saan neist rääkida sisuliselt ainult ülivõrdes. Kõik on suurepärane. Kõik mured ja probleemid saavad väga kiiresti lahendused. Muidugi rahasummad on võrreldes Google'iga siiski kordades väiksemad, aga abiks ikkagi.

Üks suur erinevus Google'i ja SmartAdi vahel on rahade väljamaksmine ning maksustamine. Kui Google'i puhul käib kõik sisuliselt automaatselt (lihtsalt peab sinu enda poolt määratud summa täis saama, minimaalne ülekanne on 70 eurot), siis SmartAd teeb väljamakse alles siis, kui sa neile ise arve esitad (selle saad genereerida nende süsteemis, kui saadav summa ületab 50 eurot). Maksustamise osas on aga SmartAd siiski oluliselt mugavam variant - nemad arvestavad tulumaksu juba enne makse tegemist maha ja see ilmub kenasti ka tuludeklaratsioonile, selles osas ei pea ise rohkem lillegi liigutama. Google'i puhul aga pead ise selle teema ära lahendama. Kenasti igasugused välismaised tulud kirja panema. Ehk siis, kui Google kannab sulle näiteks 100 eurot, siis pead arvestama, et tegelikult pead sa sellest 20 eurot riigile kandma.

Täna, 22. veebruaril, ongi hea tegelikult reklaamirahadest rääkida. Sest just pool tundi tagasi laekuski mu pangakontole järjekordne Google AdSense ülekanne, sellel aastal esimest korda. Ning kuna ma vaikimisi olin endale lubaduse andnud, et blogiga seotud tulud investeerin ma edasi, siis saigi paar tehingut tehtud - ma ostsin 100 euro eest Coca-Colat (mitte küll jooki, seda ei jõuaks nii palju juua) ja 50 euro eest bitcoine. Eks näis muidugi, mis kogu sellest investeerimismaailmast siin lähiajal saama hakkab. Tundub, et see sõjavärk lööb igasugused börsid ja muud asjad vähemalt ajutiselt korralikult punaseks. See kõik paneb muidugi kõhklema ja kahtlema, kas üldse jätkata nende asjadega. Aga vähemalt esialgu ma oma plaanides midagi muuta ei kavatse. Seda kõike võib ju võtta ka odavmüügina. Küllap kunagi ikka kõik taaskord taastub. Põhiline on see, et lähiajal ilmselt pole väga tervislik sinna turgudele ja oma jooksvale seisule üldse peale vaadata.

Investeerimine kui tennisemäng, tennisemäng kui elu

Tennis kui spordimäng on mulle alati meeldinud. Mingi mõnus kuninglikkus ja vägev ajalooline taust on sellel mängul. Need mees-mehe/naine-naise vastu peetavad lahingud on kuidagi nii ligitõmbavad ja mingi erilise glamuuriga. Ligikaudu 20 aastat olen ma olnud Šveitsi maestro Roger Federeri mängu suur austaja. Ning viimased aastad on siia lisanud ka muidugi meie omad Kaia Kanepi ja nüüd eriti tugevalt loomulikult Anett Kontaveidi tegemistele kaasa elamised.

Tennis on ka selles mõttes üks üsna omapärane mäng, et peale vaadates on tegemist üsna lihtsasti mõistetava mänguga - pall on vaja üle võrgu vastase poolele maha lüüa ja küll siis need punktid ka tulevad. Aga pean nentima, et sellega see lihtsus vist piirdubki. Mu sõprade-tuttavate seas on päris tugevalt spordimaailmas sees olevaid inimesi, aga isegi mitte kõik nende seast ei mõista lõpuni välja, mis alustel need punktid, geimid ja setid siis lõpuks lukku lüüakse.

Teen siis hästi kiire ülevaate tennise punktisüsteemist, aga kuna see on päris korralikult igasuguseid erandeid täis, siis piirdun üldloogikaga. Selleks, et võita üht tennisematši, peab üldjuhul võitma 2 setti (on ka üks erand - meeste Grand Slam turniiridel peab võitma 3 setti). Selleks, et võita setti, peab üldjuhul võitma 6 geimi (taaskord on siin ka erandeid, sest vahe peab olema vähemalt 2 geimi). Selleks, et võita geimi, peab võitma vähemalt 4 punkti (ka siin on erandeid, sest taaskord peab vahe olema vähemalt 2 punkti - siin on lisaks veel üks eripära: punkte ei loeta sugugi mitte stiilis "1, 2, 3 jne", vaid mingil veidral ajaloolisel põhjusel hoopis stiilis "15, 30, 40 jne"). Ehk siis kokkuvõttes, minimaalselt peab seti võitmiseks võitma 24 punkti ja kogu mängu võitmiseks 48 punkti. Punktid -> Geim -> Sett -> Mäng. Ning nii lihtne see kõik ongi ja siis mängu lõppedes teatab pukikohtunik: "Game, set and match" :) Kusjuures, põnev on nentida, et tennisemängu võitmiseks ei pea isegi ilmtingimata vastasest rohkem punkte või isegi geime võitma. Ning samuti ei pea näiteks punkti võitmiseks alati ise väga hästi mängimagi, piisab sellest, kui vastane teeb mingi vea ja mängib lihtsalt sinust sel hetkel halvemini. Ehk siis nagu pallimängudes, elus ja investeerimises ikka - vägagi oluline roll on ka õnnefaktoril.

Nii, see selleks. Kui natuke süveneda, siis saab sellele loogikale pihta ka, päris raketiteadus see siiski ei ole.

Kuidas see kõik nüüd aga minu mõttemaailmas investeerimise ja lausa eluga seonduda võiks? Võti seisnebki just selles punktiarvestuses. Kui kuskil korvpallis või jalgpallis on loogika üsna sirgjooneline - kui oled juba poolajaks kõvasti ette rebinud, siis suure tõenäosusega oledki juba mängu ka võitnud, sest see seis jookseb koguaeg kaasas. Aga tennis on oma olemuselt üks mingilahingute tander. Iga lahing algab nullist. Pole üldsegi tavapäratu, et mängija, kes kaotab näiteks esimese seti lausa 0:6, võib lõpuks mängu võita. Neid geime ja punkte võib vabalt võrrelda ka näiteks erinevate investeerimisvahendite või varaklassidega. Kui sa suures plaanis oled õiged valikud teinud, siis ei morjenda sind see, kui mõni üksikaktsia või krüptoraha miinuses istub. Tegelikult kirjutasin ma juba üle aasta tagasi umbes sarnasel teemal. Ehk siis selleks, et elus või investeerimismaailmas edukas olla, ei pea olema iga päev edukas. Tagasilöögid ja kaotused on elu paratamatu osa. Ning mõned lahingud võib juba eos minna lasta, et oleks energiat võidelda seal, kus see tõeliselt oluline on.

Käes on sõbrapäev. Ning sellega seoses on Eesti maksumaksjate jaoks käes ka aeg hakata oma tulu deklareerima. Minu jaoks on see seekord natuke keerulisem kui tavaliselt. Sest esimest korda mu elus on mul vaja kirja panna ka välismaalt saadud tulud (Google AdSense) ning ilmselt on vaja kirja panna ka mingid aktsiatehingud ja arvatavasti ka krüptotehingud. Olen küll aru saanud, et mingeid lisakohustusi need aktsiad ja krüptomündid mulle kaasa ei too (sest ma pole müügitehinguid teinud), aga kirja vist tuleb ikkagi kõik need ostud panna. Aga see kõik on teema, millega pean end veel kurssi viima. Õnneks tuleb siinkohal loodetavasti taaskord appi Taavi Pertman, kes on algajate jaoks asjalikud juhendid kokku pannud. Eks iga uus asi tundub alguses vastikult keeruline ja hirmuäratav, aga tuleb lihtsalt otsast närima hakata. Nagu öeldakse, teadmatus ei vabasta vastutusest ja kohustusest. Eks ma teen millalgi vastava postituse ka, kuidas mul see kõik läheb. Seniks aga vahvat sõbrapäeva kõigile!