Reklaamimäsu kontrolli alla!

Kuna viimastel nädalatel on teatud põhjustel mu blogi veergudele jõudnud päris palju niiöelda uut rahvast, siis olen järjest hakanud saama ka teistsugust tagasisidet ja ka kasulikku konstruktiivset kriitikat. Ühelt poolt siis nii sisu poolest, kuid teisalt ka mu blogi loetavuse suhtes. Hetkel tahaksingi peatuda siis sellel viimasel. Päris mitu inimest on teinud mulle märkuse, et selle meeletu reklaamimäsu keskelt on üsna raske aru saada, kuskohas lõpeb postitus ja kuskohas algab järgmine reklaam.

Tõele au andes olen selles osas ise olnud natuke nagu silmaklapid peas, sest ega ma ise seda blogi ilma adblockerita polegi juba päris pikka aega lugenud (jah, ma loen iseenda blogi - alati vähemalt 2-3 korda pärast uue postituse avaldamist, et parandada kirjavigu ja siin-seal ka sõnastust parandada/parendada). Ning nende märkuste peale siis vaatasin korra sellele otsa ka ilma adblockerita. Oh, issand, see oli ikka päris kole! Imetlen neid, kes sellest rägastikust ikkagi viitsisid iga kord sisu ikka üles otsida. Aga vaevalt selles midagi nauditavat sai olla. Ühelt poolt võiks ju öelda, et pane endale adblocker peale ja mis sa virised, aga teisalt näiteks mõne nutiseadmega lugedes see adblockeri variant vist nii triviaalne ei olegi.

Igal juhul, käisin ma nende soovituste põhjal kõigi oma kolme blogi reklaamiseaded üle. Tuleb nentida, et need olid mul ikka mõnuga maksimumi peale keeratud - reklaamid nii üleval bänneril, küljeribal kui ka postituste vahel ja all. Need olid kõikjal! Aga nüüd ei ole. Nüüd peaks palju parem olema. Vähemalt ma ise jäin küll hetkel üldpildiga rahule. Loodetavasti on ka teie jaoks need külastused edaspidi meeldivamad ja vähem vilkuvamad, ka ilma adblockerita.

Võiks ju ka küsida, et milleks üldse need reklaamid, et võiks ju üldse maha võtta. Aga kuna sellest kõigest tiksub mulle vaatamata kõigele siiski täitsa asjalik tulu (mitte päris 3,50 EUR, eks ole), siis natuke neid ikkagi võiks olla. Loodetavasti on see siiski arusaadav ja mõistetav ning lugejaid see mäsu enam ära ei peleta. Muidugi, kui kellelgi on veel ettepanekuid, kuidas asja paremaks muuta, siis kõik soovitused on teretulnud! 

"Endine" hasartmängur börsitormide kütkeis

Oma eelmise "paanikapostituse" eest sain ma ühe konkreetse märkuse, mis läks mulle hinge ja pani mõtlema. See kommentaar oli midagi sellist: "Minu meelest on suur vahe, kas alustada investeerimisega siis, kui oled just "kuristikust" välja roninud või siis, kui kogu elu on olnud "üks ilus alpiaas". Esimesel juhul on ka väike kalle allapoole ärevusttekitav koht "kas tõesti jälle?"... teisel puhul ei pane ka väiksemat lõhangut nii teravalt tähele." Ehk siis tegelikult pean ma endale aru andma, et oma hinges olen ma tegelikult üks katkise vaimuga hasartmängur. Ma võin seda küll peita mingisuguse muretuse ja teatava enesekindluse maski taha, aga reaalsuses on mul raske oma emotsioone talitseda, kui turud massiivselt kukuvad. Ma loodan, et aja jooksul muidugi harjun sellega, kasvatan endale piisavalt paksu naha, kogen neid languseid ja tõuse nii palju, et ei kipu südameklopsides müügi nuppe vajutama. Eks kogu see strateegiapool tahab veel tohutult õppimist ja harjutamist. Paratamatus on see, et kuna ma olen viimaste aastate jooksul kümneid tuhandeid eurosid maha mänginud, siis mõjuvad mulle punast värvi börsigraafikud endiselt liiga tugevalt. Tegelikult pean ma lisaks veel nentima ka seda, et mõnes mõttes ei ole "endine hasartmängur" päris korrektne, sest hasartmängur jääb alatiseks hasartmänguriks, isegi, kui ta end talitseda suudab.

Teatud mõttes oli mu postitus samas natuke ka provokatiivne, klikipüüdja. Et tulge nüüd, pahandage kõik ühe algajaga. Samas ei tõmmelnud ma siiski liiga palju. Kokkuvõttes oli selle vara osakaal, mille ruttu maha müüsin, alla 10% kogu mu portfellist. Ning eks neid krüptomänge saab siin teinekordki mängida, see ongi natuke nagu lotomoodi asi. Teisalt aga pean tunnistama oma ülereageerimist Change'i kasvutasku osas. Kuigi jah, siin ei saa mingist kahjust rääkida, sest see on siiski lihtsalt üks hoius. Eks see oli näide sellest, kuidas teadmatusest saab valesid otsuseid teha. Kui nägin, et Terra (UST) ehk siis tollal kõige suurem stablecoin lendas omadega kuristikku, siis kartsin, et avaldab mõju ka kasvutaskule. Sest nii palju ma siiski olin uurinud, et selle toote tagatiseks on ka stablecoinid. Hiljem rahunedes otsustasin asja veidi sügavuti uurida. Ning selgus, et krüptotasku on seotud hoopis USD Coiniga (USDC). Nagu Change ise selle kohta ütles: "USDC on ka täielikult auditeeritud, mis tähendab, et kogu sellega seotud vara on avalikustatud, seega pakub see rohkem turvalisust kui UST." Igaks juhuks muidugi olgu siia endiselt ka lisatud tõdemus, et "krüpto on ikkagi krüpto ning oma olemuselt on see ikkagi kõrge riskiga varaklass, isegi kui USDC on madalama riskiga krüptovarade hulgas." Ehk siis suures plaanis ma ilmselt nii palju ettevaatlik ikkagi nüüd olen, et kogu oma meelerahufondi ma arvatavasti kasvutaskusse ei pane, aga ühe palga jagu raha võiks siiski sinna tiksuma jätta. Nii olengi nüüd vaikselt seda siis sinna tagasi kandmas. 

Sellised lood siis turgude tõmbetuultes, et mitte öelda tormikestes. Võib arvata, et neid raputusi tuleb veel ja veel. Loodetavasti suudan siiski kainet meelt säilitada. Olgem ausad, pikas plaanis on parim aeg investeerimisega alustamiseks just täna (sest eile on juba möödas). Isegi siis, kui see tänane seis on nii ebastabiilne ja ootamatusi täis.

Ahjaa, kes veel lugenud pole, siis Võlglase Päevikusse ilmus ka hiljuti uus postitus - eksklusiivne intervjuu Paul Neitsoviga.

Paanika - kõik põleb!

Kõik põleb. Sellist paanikat mina veel näinud pole, mis siin nüüd viimase paari nädalaga lahti on läinud. Aktsiaturud hävinevad, krüptovarad kukuvad kivina. Katsu sa siis noore investorihakatisena selles rajus tormituules ellu jääda, eks ole. Minul viskas natuke siiski närvi mustaks ja eelmisel nädalal teostasin mõned müügitehingud. Ning vähemalt esialgu tundub, et tegin õigesti. Esmajoones läksin ma krüptovarade kallale. Ma müüsin KÕIK maha. Jah, ma pidin vastu võtma teatavad kahjumid, aga tänases seisus pean tunnistama, et mul vist läks isegi hästi. Kas ma pikas plaanis ka õigesti käitusin, seda ma ei tea. Igal juhul müüsin ma oma 0,006488 BTC maha hinnaga 36850,11 EUR ja sain seega oma 250 EUR investeeringu pealt kahjumiks  10,92 EUR (ehk siis müügist laekus mulle 239,08 EUR). Võrdlusena, et täna (12. mail) oleks mu BTC seis  165,12 EUR (hind on hetkel 25449,80 EUR). Vahe on päris märkimisväärne, eks ole. XRP puhul tegin oma müügi hinnaga 0,5789 EUR ja sain oma 50-eurose investeeringu kahjumiks 9,71 EUR (kätte sain 40,29 EUR). Tänane hind on 0,3370 EUR ehk siis selles võtmes oleks tänane seis mul 23,45 EUR (ehk siis ka siin oleks protsentuaalses mõttes kahjum päris märkimisväärne). Sellised otsused siis selles tõmbetuules.

Lisaks pean rääkima ka sellest kasvutaskust, mida siin alles hiljuti oma postituses suure positiivsusega reklaamisin. Õnneks ei jõudnud ma ka sinna veel oma plaanijärgseid tehinguid tegema asuda ning nüüdseks olen viimasedki eurod sealt (vähemalt ajutiselt) välja võtnud. Kogu mu Change'iga seotud portfell on seega hetkeseisuga täiesti tühi. Eks nüüd tuleb rahulikult ringi vaadata ja uudiseid jälgida ning millalgi siis ehk uuesti paati hüpata. Ning eks elu näitab, kas mu tõmblused osutuvad paratamatuks koolirahaks või tegin poolkogemata õigeid otsuseid. Krüptorahade müügitehingute suur eelis on see, et need toimuvad koheselt. Eks see mind ilmselt tegutsema panigi.

Näiteks III samba puhul või ka Revolutis olevate Coca-Cola aktsiate puhul selliselt tõmmelda ei saa, sest seal on see viiteaeg omajagu pikk. Täna tehingunuppu vajutades jõustuksid need alles mõne päeva pärast ja kes teab, mis seisus need omadega selleks ajaks juba on. Ning, mis eriti huvitav ja veider - Coca-Cola pole selles praeguses möllus üldse pihta saanud. See on mul endiselt päris mõnusas kasumis - 300 EUR investeering on toonud koos väikeste dividendiga tänaseks 344,13 EUR. Aga III sammas paraku põleb üsna korraliku leegiga. Kuid selle kallale ma siiski minna ei kavatse, jätkan siin oma pikaajalist plaani. Aga seisu illustreerimiseks siiski avaldan tänase reaalsuse - sissemakseid 3500 EUR eest, kontol ilutseb aga 3285,59 EUR ning alles kuu aega tagasi oli see mu kenasti rohelises.

Tegelikult on mul endasugustest II samba lõhkujatest investorihakatistest omamoodi kahju isegi. 2021. aasta septembris, kui me oma pensionirahad kätte saime, siis oskasid ilmselt meist vähesed karta, et sellised rajud möllud ja kõikumised meid ees ootavad - igasugused hüperinflatsioonid, sõjad ja mis kõik veel. Juba aastaid räägiti ju ajakirjanduses, kuidas investeerimine on nii lihtne ja peaaegu lollikindel tegevus. Kõik muudkui kasvas ja paisus. Enda puhul tunnetan, et minu kaotused on kõike arvesse võttes veel siiski üsna väikesed, aga kardan, et neid, kes täiega pea ees vette hüppasid ja kõik oma viimsedki sendid kuhugi kasvama panid, on päris palju. Ning nende nahas hetkel ei tahaks küll olla. Selles turude turbulentsis kaineid otsuseid vastu võtta on ikka päris keeruline. Aga, mis seal ikka. Eks igaüks peab oma vitsad ise kätte saama ja loodetavasti sellest ka omad järeldused tegema. Igal juhul minu enda plaan, et "osta ja unusta" on nüüd küll omadega untsu läinud - kui ikka juba Aktuaalse Kaamera esiuudisteks on majandusuudised, siis on raske sellest möllust kuidagi kõrvale jääda. See lihtsalt jõuab paratamatult sinuni, tahad seda või ei. Päris kivi alla peitu pugeda ju ka ei saa. Eks näis, kui kaua need tõmblused veel kestavad ja kas see viib lõpuks ka mingi püsiva majanduslanguseni. Märgid ei pidavat head olema.

Kõik, mis võiks olla...

Mu ellu on saabunud rutiin, rahaline rutiin. Lihtsalt tuim töö suurte eesmärkide nimel - võlad klaariks ja investeerimisportfell kasvama. Ehk siis kõik plaanid, mis siin sai II pensionisamba lammutamise järel paika pandud, on nüüdseks teostamisel. Ja kuna valitud tempos tuleks liikuda oma paar aastat veel kindlasti, siis on mõnes mõttes kadunud ka teatav viitsimine mingeid kokkuvõtteid teha. Ma ei viitsi isegi neid oma Exceli tabeleid enam endise hooga ajakohastena hoida. Graafikud on kenasti tabelites kirjas, aga no ei kibele kohe pärast maksete teostamist neid kollaseks värvida. Progress on järjepidev, rahulik ja jätkusuutlik. Suunad on paigas ja nüüd tulebki lihtsalt kilpkonna moodi edasi mängida. Las kulgeb.

Ka kõik laenulepingud on suht ideaalseks (arvestades nii mu isiklikku olukorda kui ka globaalset värki) optimeeritud ja ega nendega suures plaanis midagi muud teha polegi, kui lihtsalt kuust kuusse muudkui maksta-maksta-maksta... Arvestades, et meil siin riigis on kohati inflatsioon sinna 20% kanti, siis ei tundugi mu laenulepingud enam nii koledad. Isegi täitsa keskpärane 15% KKM-iga tarbimislaen on tänaseks inflatsioonist parem. Täiesti jabur ja uskumatu seis tegelikult. Eks näis, kuhu see värk kõik viia võib. Igasugused kodulaenud ja odavamad väikelaenud on ikka parajalt jackpotiks muutunud.

Aga loomulikult vajun ma ikka ja jälle aegajalt natuke ka masendusse. Seda siis selle kõige tõttu, mida oma hasartmänguhaigusega tegin. Ma võiks praegu täiega elu nautida. Elada kuskil oma majas, mere ääres, keset metsi või mida iganes. Sõita mingi vahva autoga ringi, tunda elust rõõmu, nautida reisimist, lõõgastust, kõike muud, mis käib hea elu juurde. Ka minul on ja olid omad unistused... Juba mõnda aega ei tahaks ma tegelikult kellelegi rääkida, kui palju ma palka saan. Sest see summa ei kajastu mitte kuidagi mu elustiilis. Minu palgaga inimesed teevad teisi asju, omavad ägedamat kinnisvara, uuemat autot. Need on need minu elu karmid õppetunnid, mis mõnes mõttes röövivad mu elust päris palju häid aastaid. Kvaliteetseid aastaid. Aga no mis sa teed, kui sellised rumalused on tehtud. Tuleb see supp ära helpida, kõik need mastaapsed augud kinni katta ja eluga edasi minna. Praeguse suuna ja tempo juures on vähemalt taastunud lootus, et ükskord lõpeb see vindumine ja äng. 

Kohati hämmastab mind loomulikult ka see naiivsus, mis mul oma probleemide adumise alguses oli. See kõik oli enne uut töökohta, suuremat palganumbrit, pensionisamba rahade kiirendust, sõbra toetust - aga ikkagi arvasin juba toona, et mõne aastaga saan oma seisud korda. Uuh, kui vale see arvamus oli. Kui meeletult ma tollal ikka alahindasin oma jamade mastaapsust. Kui lihtne on ikka langeda iseenda mõtete lõksu ja maalida endale reaalsusest väga kaugel olev pilt. Tollase palgaga oleksin ma igal juhul lõpetanud parimal juhul inkassos. Aga kes teab, võibolla see tollane naiivne optimism hoidis mind tegusana ja elusana ilma milleta polekski ma võibolla olnud võimeline jõudma nendele uutele platoodele.

Igal juhul - kui sinagi tunned, et ah, mis see üks panus või üks keerutusring kuskilt slotimasinal su eluga ikka teha võib, siis mõtle hoolega järgi. See on jama. See ei vii sind võitudeni. See ei tee sind rikkaks. See hävitab su. See toob su ellu probleemid ja mured, mida mitte keegi ei peaks kogema. See on üks tohutu ja kohutav elupõletus. Ka ookean koosneb ju väikesest veepiiskadest nagu koosneb üks hasartmängukatastroof just neist väikestest panustest. Äre tee neid, ära mängi. Ning kui sa juba oledki end sellesse jamasse mässinud, siis ära otsi võimalusi uute dooside (loe: võlasummade) hankimiseks vaid otsi abi. Sa pead sellest ringist väljuma. Muud teed sul tegelikult ei ole. Uute mängutiirudega lendad sa veel sügavamale auku. Need on need mõtted, mis tagantjärgi tarkusena mu peas muudkui tiirlevad. Aga samas, eks ma tunnen mänguri hingemaailma siiski piisavalt hästi, et mõista, et teoorias on siin lihtne targutada, aga praktikas on sellest kõigest välja tulemine oi-oi-oi-kui-raske. Enamus sõltlasi tegelikult teab, et see on hävitav teekond, aga ometigi ei suuda nad end tsüklisse langedes mitte kuidagi kontrollida. See vallutab kogu hinge, keha ja vaimu. Ainus eesmärk on mängida, panuseid teha. Olen kuulnud ka väiteid, et kaotusest saadav emotsioon on vähemalt 2 korda tugevam kui võidurõõm. Ehk siis sisuliselt võib öelda, et 10-eurone kaotus on emotsiooni mõttes võrreldav 20-eurose võiduga. See on ka põhjus, miks tihtipeale need panused ajas järjest suurenevad ja suurenevad. Sest 10-eurose kaotuse tasa tegemiseks on nüüd juba vaja 20-eurost võitu. See omakorda viib aga tõenäoliselt juba 30-eurose kaotuseni. Mis omakorda nõuab juba 60-eurost võitu jne. Saate aru küll, kuhu see kõik tüürib, eks ole?

Sellised tõsised mõtted siis siia uue nädala algusesse. Need olid teemad, mis juba mõnda aega mu peas ja südames kripeldasid. Nüüd said need siis kirjalikult ära vormistatud. Pea jälle sellevõrra tühjem ja saab nauditavamad mõtted asemele lasta. Nautigem seda valgust, soojust ja rohelust, mida tärkav kevad meile pakub!

Meelerahufond kasvutaskusse

Nagu ma siin mõni aeg tagasi teada andsin, siis on mul tänaseks välja kujunenud üsna konkreetne prioriteetide järjekord, kuhu ma oma raha igakuiselt paigutan. Esmalt siis loomulikult kõik koduga seotud kulutused + üldine elamisraha, seejärel kõik laenukohustused, siis ehitan ma ka vaikselt oma meelerahufondi ning lõpetuseks siis alles investeeringud (ning siingi on põhirõhk esialgu tegelikult vaid III pensionisambal). Leian lihtsalt, et nii on aus ja õiglane kõigi osapoolte suhtes ja nii taastan ka iseenda hingelist seisundit. Eks ajas loomulikult saab neid prioriteete muuta, aga hetkel on see järjekord just selline.

Täna aga tahaksin rääkida ühest vahendist, mis natuke aitab ühendada meelerahufondi ja investeerimise eesmärke üheaegselt. Kuskil kuu aega tagasi jõudis mingite reklaamide kaudu minuni info Change Investi (see on see sama kodumaine firma, kus mina oma krüptovarasid hoian) uuest tootest nimega Kasvutasku, inglise keeles Growth Pocket. Kuna mu usaldus ja kindlustunne Change'i osas on üsna tugev, siis pälvis see minu jaoks piisavalt tähelepanu, et hakata lähemalt uurima, millega tegu.

Oma olemuselt on see toode üsna lihtne - pane oma raha sinna taskusse ja 7% aastane intress on garanteeritud. Võrreldes tavapäraste praeguse aja hoiustega, mida meie suured pangadki pakuvad, siis on vahe üsna korralik - enamasti on nendel aastaintress praegu julgelt alla 1%. Näiteks, SEB-il on kasvuhoiuse nimeline toode (seotud ka digikassaga), mille intress on 0,10% aastas! Ehk siis sellest on Change kasvutasku lausa 70(!) korda kasulikum. Tegelikkuses on see vahekord isegi veelgi rohkem kasvutasku kasuks, aga sellest natuke lähemalt allpool.

Niisiis. Sai siis siit ja sealt tausta uuritud, tundus hea asi. Nii saigi otsus vastu võetud, et proovin järgi. Ning mitte lihtsalt nii, et panen raha sinna taskusse ja las tiksub. Ma ikka võtsin põhjaliku testimise ette. Proovisin igasugused sissemaksed, väljamaksed, intresside tiksumised ja kõik asjad läbi. Alustuseks panin sinna 100 EUR. Üks selle toote eripärasid on siis see, et intress tiksub iga tund. Saatsin Change tugitoele kirja ka, et nad mulle selle arvestuse täpsemalt lahti kirjutaksid ja seda nad ka hea meelega tegid (seejuures - täitsa eesti keeles saab nendega suhelda). Kokkuvõttes toob 100 EUR iga tund järgmise kasumi: 100*((7/100)/360/24) = 0,08 senti. Ehk siis ööpäevas tiksub 1,92 senti ja ühe kuu jooksul 57,6 senti (30 päeva jooksul siis). Siis makstakse see saadud tulu (iga kuu esimesel kuupäeval kella 13:00 paiku) sulle sinna kasvukontole juurde ja nüüd ongi sul seal siis 100,58 EUR. Ning nüüd rakendub juba selline vahva asi nagu liitintress (koolist äkki isegi mäletad sellist mõistet?).

Kuigi usun, et päris paljud teavad, mis see liitintress on, siis paneks väikse kirjelduse ikkagi kirja siia. Võtame aluseks 1000 EUR. Selle puhul oleks siis antud kasvutasku intressituluks 5,77 EUR iga kuu. Kui aluseks oleks lihtintress, siis oleks valem lihtne: 1000 + 12*5,77 = 1069,12 EUR. Kuid, kuna kasvutasku kasutab liitintressi, siis tegelikkuses oleks selle puhul aastaseks intressituluks hoopis 1072,29 EUR. Asja iva siis selles, et kuna igakuiselt pannakse su taskusse kuuga teenitud intressitulu juurde ja uue kuu intressitulu arvutatakse juba lisatud summat arvesse võttes. Ühe aasta puhul see tuluvahe muidugi eriti tugevalt esile ei tule. Aga võtame näiteks 10 aasta näite. Kui taskus on endiselt 1000 EUR ja sinna aja jooksul sentigi juurde ei lisa, siis laias laastus toob see lihtintressiga igal aastal sulle sisse 70 EUR. Ehk siis 10 aasta pärast oleks summaks 1700 EUR. Kui aga rakendame liitintressi (igakuise intervalliga), siis oleks meil 10 aasta pärast hoopis 2009,66 EUR. Siin on vahe juba täitsa olemas, eks ole. Sellised lood siis nende erinevate intressidega.

Nüüd aga tagasi kasvutasku eripärade juurde. Pean tunnistama, et mina ei ole siiani leidnud mitte ühtegi põhjust, miks seda mitte kasutada. Ning suures plaanis kavatsen ma kogu oma meelerahufondi ilmselt just sellesse taskusse panna. Sest noh, olgem ausad - arvestades seda praegust megainflatsiooni, siis tavalisel pangakontol see raha lihtsalt põleb. Kuigi jah, isegi see 7% aastaintress jääb praegu inflatsioonile alla, siis on see ikkagi parem kui mitte midagi. Ning suures plaanis on see siiski üsna väikese riskiga, aga samas täitsa garanteeritud tulu. Ning seejuures saab väljamakseid ja sissemakseid teha sisuliselt ööpäevaringselt ja need ilmuvad paari minutiga su pangakontole tagasi. Kõik need asjad sai ka reaalselt läbi katsetatud. Võid vabalt teha isegi seda trikki, et paned näiteks kell 10:58 100 EUR korraks kasvutaskusse, see tiksutab sulle 2 minutit hiljem sinna selle 0,08 sendise arvestuse ära ja siis võtad kohe selle 100 eurot oma pangakontole tagasi. Kõik käib siuh-säuh, mingeid lisakontrolle pole. Kas sellel mingit ratsionaalset mõtet on, see on muidugi omaette küsimus, aga igal juhul saab niimoodi täitsa vabalt toimetada. Võimalik, et mingid piirangud sellisel tegevusel ikkagi on ja lõpuks võib kuskile radarile ka sattuda, kui liiga tihedalt ja liiga suuri summasid edasi-tagasi liigutada, seega tasub ikka mõistlikkuse piiridesse sellega jääda ja päris iga tund ilmselt ülekandeid ei maksa teha.

Aprillis teenisin mina selle vahendiga kokku 1,02 EUR. See maksti mulle siis kenasti sinna kasvutaskusse juurde ja nüüd nii ongi. Ka kasumile ei rakendu mitte mingeid piiranguid, selle saab samuti soovi korral välja võtta. Suure tõenäosusega rakendub sellele tulule tegelikult ka tulumaksukohustus, aga kuna mul pole plaanis neid tulusid lähiaastatel välja võtta, siis hetkel ma sellel teemal rohkem ei peatuks.

Aga selline toode see Growth Pocket siis ongi. Suurim ja reaalseim risk seda raha kaotada on ilmselt see, kui Change Invest peaks pankrotti minema või muud taolised sahker-mahkerdused. Sest otsest tagatist neil pole, nagu üldiselt pankadel on (Eesti pankades on sinu varad tagatisfondi poolt tagatud kuni 100 000 EUR ulatuses, seda isegi panga pankroti korral). Samas minu hinges ühtegi kahtlustunnet Change'i osas pole. Aga kokkuvõttes tahaksin siia ikkagi lisada selle klassikalise lause ka, et kogu eelnevat juttu ei tohiks võtta investeerimissoovitusena. See oli lihtsalt minu kogemuse kirjeldus. Igal juhul saab kasvutaskust minu portfelli osa.