Ühe netipettuse detailne kirjeldus läbi ohvri silmade

Tänases postituses pöördun ma tagasi oma viimase postituse teema juurde. Selles kirjutasin ma siis põgusalt ühest õnnetust inimesest, kes oli langenud netipetturite ohvriks ja on läbi selle väga palju raha kaotanud. Ma olen selle inimesega viimaste nädalate jooksul väga tihedas kontaktis olnud ja tänaseks on sellest välja kujunenud selline soe ja usalduslik suhtlus. Oma kirjavahetuse käigus oleme jõudnud selleni, et tänane postitus kuulub täielikult talle. Ning selle ongi tema ise kokku kirjutanud, oma läbielamiste ja kogemuste järgi. See võiks olla hoiatuseks kõigile, kes sarnaseid pakkumisi saavad ja tõsiselt mõtlevad, et võiks neist kinni haarata. Eksimine on inimlik, kuid teinekord on meie eksimustel väga kallis hind. Lisamärkusena mainin, et postituses mainitud USDT ehk Tetheri väärtus on euroga tänasel hetkel sisuliselt võrdne (1 USDT = 0,95 EUR). Aga nüüd annangi sõna meie peategelasele ning omalt poolt siia rohkem mitte midagi juurde ei lisa. Mõtteainet on siin omajagu, head lugemist ja kaasa mõtlemist!

Nii, nagu paljud eestlased, otsin minagi lisatöö võimalusi. Silma jäi üks Facebook postitus, kus pakuti osaajaga teenimisvõimalust reisiagendile, ja vastasin sellele. Minuga võeti ühendust ja minu andmed edastati mentorile. Mentor tutvustas põgusalt, et vaja anda reisipakettidele 5 tärni ja positiivne kommentaar, et need reisipaketid tõuseksid ettepoole ja inimesed neid rohkem ostaksid. Küsisin, kas pean ka enda raha sisse panema, mulle vastati eitavalt. Sisse tuli logida lehele https://www.egencia-uk.com/Login. Googeldasin ja nägin, et Egencia on üks suuremaid reisikorraldajaid ja ei tundunudki esmapilgul kahtlane. Mõtlesin, et proovin, ja lõpetan kohe, kui minult mingit raha küsitakse. Mentor treenis mind alguses oma kasutaja alt ja lõpetasin tema keskkonnas töö, raha ma ise sisse maksma ei pidanud. Ühe töö raames tuli anda positiivne hinnang ja kommentaar 30-le reisipaketile. Keskkonnas tuleb reisipakett "osta", et seejärel hinnang anda. Iga reisi pealt teenib algaja 0,7% lisatasu, mis talle peale töö ehk 30 reisi lõpetamist välja makstakse. Tegin 2 tööd mentori konto alt ja lõpetasin edukalt esimese töö enda kasutaja alt. Vahepeal tulid ette reisid, mida nimetatakse keskkonnas preemium-pakettideks, siis läheb konto miinusesse ja on vaja enda raha sisse kanda, et reis lõpetada, kasum preemiumpakettide pealt on suurem. Kogu arveldamine käib krüptorahas Theter (USDT). Esimese enda konto alt tehtud töö puhul panin sisse 32,80 eurot, mõtlesin pikalt, aga otsustasin riskida – kaotus oleks olnud ju nii väike ja mind mitte eriti mõjutanud. Nii kujunes minu esimese töö tasuks 159 USDT, mille mentori juhendamisel kandsin edukalt enda pangakontole. Jess! Vägev ju!

Kuna esimesel korral sujus kõik kenasti, olin rõõmus lisateenimise võimaluse üle ja alustasin järgmist tööd. Järgmise töö jooksul tuli kohe järjest ohtralt nn preemiumpakette. Mentor julgustas mind, et see vaid hea - mida rohkem preemiumpakette, seda suuremaks kujuneb saadav kasum. Mul on hädasti vaja raha, kadus valvsus ja reaalsustaju. Alguses olid summad väikesed, aga need kasvasid järjest. 29. pakett oli jälle preemium, sisse tuli kanda nüüd juba üle 16 tuhande USDT… See ju ometigi eelviimane, mentor ütles, et tema ei usu, et veel rohkem oleks vaja raha sisse panna. Nii lähedal lõpetamisele, kandsin sellegi raha sisse. Selleks ajaks olin juba kulutanud oma senised säästud, ära kasutanud krediitkaartide limiidid, pantinud kulla, võtnud laenu tuttavatelt ja suuremaid ning väiksemaid laene kirveintressidega kiirlaenufirmadelt ja pankadelt. Ka mentor aitas mind sissemaksetega üle 10 tuhande USDT. Koguaeg pidin pingutama, et ette antud tähtajaks summa sisse kanda, sest muidu oleks juba sisse kantud raha kaotanud. Kuna summad olid nii suured, palusin pidevalt pikendust Egencia klienditoe kaudu, kes väidetavalt edastas info juhatusele, kes otsustasid, kui palju ja mis tingimustel mulle ajapikendust anda. Lõpetasin 29. töö ja hoplaa- ka viimane, 30. oli preemium-paket… Nüüd juba pidi sisse kandma üle 30 tuhande USDTi… Ahastasin, nutsin ja mõtlesin, et mis nüüd saab. Kuidagi õnnestus mul ka see raha kokku laenata, mentor ka aitas mõne tuhandega, muudkui julgustades ja toetades mind. Kogu suhtlus käis inglise keeles, mentori ja teiste Egencia VIP-workeritega WhatsApp kaudu. Kui hinge hiiliski korraks kahtlus, küsisin mentorilt, kas mul on võimalik raha kaotada. Vastuseks muidugi sain, et see pole võimalik, kui ma töö lõpetan.

Olen eelnevalt lugenud igasuguste petuskeemide kohta ja varasemalt mõelnud, et kuidas küll inimesed nende õnge lähevad. Ilmselt pettis mind ära esialgne edu, see, et mentor ise ka panustas väidetavalt rahaliselt, meeletu soov mitte raha kaotada ja hädaolukorras lisateenimise võimaluse pakkumine. Tänasel päeval mõtlen, et kuidas oli võimalik, et ma küll alustades olin kahtlev, aga kõige selle sees olles ei tulnud mul kordagi mõtet, et ma ei saa raha kätte, kui olen töö lõpetanud. Et ma sellised summad suutsin kokku laenata ja sinna keskkonda kanda…

Töö lõpetasin augusti lõpus, 3 nädalaga ja keskkonnast välja kantav summa oleks olnud 70898,57 USDT, sh kasum 3152,91 USDT. Olin õnnelik, et saan lõpuks raha kätte, tasuda oma laenud ja võlad ja arvestasin, et kui lisakulud (lepingutasud, intressid, pant vms) maha arvestada, jääb minu kasumiks ikkagi umbes 500 eurot. Tegin väljamaksetaotluse ja jäin ootama. Siis aga tuli Whatsappi kaudu garantiikiri, milles anti teada, et selleks, et nii suuremahulist väljamakset teha, on vaja mul Egencia keskkonda sisse maksta veel 25% ehk 17724,64 USDT garantiitasu, mille kohta selgitati, et saan selle summa 3 päeva jooksul tagasi ja et see on vajalik, kuna krüptotehingutega esineb probleeme ja et oleks nii suur summa tagatud. Küsisin kas saan väljamakse tühistada, kuid sel juhul oleksin pidanud maksma keskkonda ikkagi lisaks 10% ehk 7090 USDT tühistamistasu, mida ma tagasi ei saa. Alles siis tekkis mul mõte, et see kõik on kahtlane, need garantii- ja tühistamistasud, et see ei saa õige olla. Mentor oli väga üllatunud – ta polevat sellisest asjast kuulnudki - ja ütles, et ta saab mind aidata 2000 euroga, kui ma ülejäänud summa leian. Küsisin järjest pikendust maksmiseks ja palusin ka summast maha arvata kas garantii- või tühistamistasu, aga mulle vastati, et see ei ole võimalik, et ma pean ikkagi keskkonda sisse maksma kas tühistamistasu või garantiitasu. Mulle anti aega 20 päeva, tühistamis- ega garantiitasu ma sisse maksnud ei ole. Et pikendada tähtaega, küsiti veel lisaks 25% garantiitasust. Kuna ma ka seda ei maksnud, on nüüd väidetavalt minu konto aastaks külmutatud ja kui ma kontot lahti saada tahan, pean veel 17 tuhat maksma ning siis veel 17 tuhat garantiitasu, et oma raha kätte saada. Eelnevalt ei olnud sellest kordagi juttu, et veel mingid lisatasud tulevad.

Rääksin loost oma pojale, kes uuris krüptorahakotte, millele keskkonda sissekandeid tehti. Krüptorahakotte on kokku 3 erinevat, kannete järgi otsustades kahte kasutatakse nn töötajate sissemakseteks ja samuti on seal näha ülekanded kolmandale kontole, mille väärtus on juba üle miljoni USDT. Ilmselgelt on tegemist petuskeemiga. Siiani ei mõista ma, millised psühholoogilised protsessid minus käivitasin, et ma sellise skeemi võrku langesin. „Lollidelt tulebki raha ära võtta“, oleks ilmselt esimene reaktsioon. Ei, ma pole loll, pean pere-eelarvet Excelis, ei ole elus üle oma võimete elanud ega kunagi kellelegi võlgu jäänud. Aga ometi juhtus see kõik minuga.

Esitasin politseile avalduse koos detailse kirjelduse, kuvatõmmiste ja hunniku dokumentidega. Sain vastuseks, et menetlust ei alustata. Menetluse alustamata jätmist põhjendas politsei selliselt: „ta on arusaamisega ja kogenud isik, kellel on olemas vajalikud teadmised internetis hõlptulu teenimise võimalikest riskidest. Samuti on ta täisealine isik, kellel on töökogemus ning ta pidi aru saama, et töö tegemiseks ei pea ta panustama oma isikliku rahaga vaid tööandjal on kohustus talle maksta tehtud töö eest tasu. Seega ei ole teda eksimusse viidud vaid ta on teadlikult võtnud riski ja sõlminud endale kahjuliku lepingu.“ Seega on politsei hinnangul tegemist täiesti legaalse tegevusega. Ja võibki nii netiavarustes toimetada, sest inimesed, kes sinna oma raha paigutavad, on ise riski võtnud ja midagi kriminaalset selles ei ole. Ahjaa, mul on võimalus asi kohtusse anda. Mr X krüptorahakotis on aga üle miljoni. Seega pole mina kindlasti esimene (tõenäoliselt kahjuks ka mitte viimane), kes sellesse skeemi langeb. Kõrgharidusega, arukas ja muidu tubli. Aga siiski.

Kuidas üks õnnetu netipettuse ohver mu blogi külastatavuse lakke viskas

Kuidas teil nädalavahetus läks? Käisite seenel või nautisite niisama kaunist suveilma? Mina tegin mainitud asju, aga lisaks tabas mu blogi üks vägagi ootamatu külastustetulv.

Nagu ma siin juba kirjutanud olen, siis ega ma viimasel ajal enam väga aktiivselt oma blogi statistikat ei jälgi, sest see on muutunud üsna stabiilselt igavaks - paarsada klikki iga päev ning kui mõne uue postituse teen, siis see enamvähem kahekordistub. Aga tore on muidugi näha, et endiselt leiavad lugejad oma tee siia minu postituste virrvarri.

Aga sel nädalavahetusel ma siiski mingil veidral põhjusel või igavusest korraks seda statistika piiluma sattusin. Ning suur oli mu üllatus, kui märkasin, et laupäevane külastuste arv oli peaaegu 1000 peale tiksunud ning iga minutiga tuli neid klikke isegi juurde. Kuna ma mingit uut postitust avaldanud polnud, siis tekitas see minus teatava detektiivigeeni ja asusin siis jälgi ajama, et mis seda menu nüüd põhjustab. Ning ega väga palju aega ei läinudki, kuni leidsin arvatava juurpõhjuse - ühes väga populaarses Facebooki finantsidega seotud grupis oli avaldatud üks postitus. Üks õnnetu inimene oli sattunud netipetturite küüsi ja selle tõttu endale ligikaudu 40000-eurose võlakoorma tekitanud. Ning ta palus inimeste abi. Ja neid nõuandeid seal ikka tuli, nende seas ka soovitused minuga ühendust võtta. Ning niimoodi need inimesed siis mu blogi ja ka mu Facebooki lehele sattusid. Eks ma muidugi avaldasin seal siis ise ka veidi arvamust ning see pall siis kogu nädalavahetuse veeres. Lisaks sellele, et kahel päeval tuli kokku üle 2000 külastuse, avaldas see ka vägagi märkimisväärset mõju eelpool mainitud Facebooki lehe jälgijate arvule. Kui veel eelmisel reedel oli seal numbriks 128, siis tänaseks on see peaaegu kahekordistunud - 212. Ehk siis jah, näide sellest, kuidas mõni asi võib täitsa oma elu elama hakata. Aga suures plaanis olen ma selle kõigega muidugi väga rahul - teades, kui palju on meie seas laenukoormate all ägajaid, siis usun, et neile kõigile tuleb kasuks, kui nad mu blogi avastavad. Usun, et siit võib leida nii mõnegi õpetliku rea ja lisaks ehk annab ka julgust ja jõudu selle kõigega tegeleda, nähes, et nad pole sugugi üksinda ja et tegelikult on ka väga raskestest seisudest võimalik välja tulla. Mäletan lihtsalt omast ajast seda, kui väga ma oma saatusekaaslasi netist taga otsisin, paraku tol hetkel veel ühtegi võlablogi ei eksisteerinud, kuigi oleksin väga soovinud neid lugeda, et tunnetada seda lootust, et minusuguseid on veel.

Selle postituse lõpetuseks, aga räägiksin natuke ka oma viimasest üleskutsest. Ning tuleb nentida, et siin puhub täitsa lootusrikkaid tuuli. Minuga võttis ühendust üks tore inimene, kellega koos nüüd proovime veidi seda raamatumõtet põrgatada. Ning esimesed muljed on täitsa vahvad ja positiivsed. Siit annab kenasti edasi minna küll ja üks väga suur ühine huvi on meil täitsa leitud. Niiet eks ole näha, mis sellest edasi saab. Hoian kindlasti ka teid selle kõigega kursis. Liiga detailselt esialgu siiski veel kaagutada ei taha.

Ka teisel teemal on esimesed kirjad mu postkasti jõudnud ning siit annab järjelugusid kirjutada küll. Üks kiri oli isegi seejuures nii pikk ja põhjalik, et pidin esmajoones kirjutajalt veidi vabandust paluma ja aega varuma, et kõik see materjal enda jaoks läbi töötada. Aga jah, ühtteist kindlasti peagi tiksuma hakkab ja püüan nii palju ka neile toeks olla, kui vähegi oskan ja suudan. Püsige lainel!

Kaks üleskutset, kaks ettepanekut - otsin koostööhuvilisi

Täna ma tahaksin kaks väikest üleskutset esitada. Äkki leidub huvilisi, kes on nõus veidi koostööd tegema.

Esimene ettepanek puudutab siis jooksvaid juhtumeid, kus inimene on praegusel hetkel oma kohustustega hädas. Sooviksin oma blogis kellegi lugu võimalikult detailselt jagada. Et saaksingi ülevaate sellest, kellele kui palju parasjagu võlgu ollakse, kui suured on sissetulekud ja mis mõtted on, mida võiks edaspidi ette võtta. Omalt poolt annaksin siis vastutasuks nii palju soovitusi ja nõuandeid, kui vähegi oskan. Oleksin niiöelda mentoriks. See ei oleks selline ühekordne juhtum vaid ikkagi järjelugu, kus tahaks vähemalt iga kuu kätt pulsil hoida ja neid suhtlusi, osamakseid, laenujääkide liikumisi postitustes kajastada. Kui pakub huvi, siis kirjuta mulle oma lugu ja siis vaatame edasi, mis teha annab. Loomulikult ei ole ma mingi võluvits ja ilmselgelt ma lisaraha lauale ei too, aga vaimses plaanis üritan olla nii palju toeks kui vähegi võimalik. Ehk suudan ma mingigi suuna kätte anda. Loomulikult garanteerin ma blogiveergudel ka oma loo jagaja(te)le täieliku anonüümsuse. Kui ise soovid aga oma lugu mulle jagada enda nime alt, siis see on sinu enda vaba valik.

Teine ettepanek puudutab mu blogi kui kirjatükki üleüldisemalt. Nagu juba varemgi on riivamisi jutuks olnud, on mu üheks unistuseks, et sellest kõigest võiks raamat valmida. Aga ma olen omadega selles osas veidi plindris. Jah, ma võin neid postitusi siin kirjutada, aga minu jaoks on see kõik praeguseks nii hoomamatuks muutunud, et ma ei suuda kuidagi seda ühtseks tervikuks vormida. Kas leidub mu lugejate seas kedagi, kes sooviks mind selles osas aidata? Või tead ehk kedagi, kes oskab ja kellel oleks aega see ette võtta. Mõistan, et oma olemuselt on see kõik tänaseks juba päris mahukaks muutunud ja kindlasti pole see mingi lihtne ülesanne. Eks igasugused detailid, kes ja kui palju sellest kasu võiks saada, saaks juba eraldi privaatsemalt kokku leppida.

Igal juhul - kellele üks või teine mõte huvi pakkuma hakkas, siis volglasepaevik@gmail.com ootab teie kirju!

Kolm aastat blogimist, palju õnne!

Täna on mu blogil kolmas sünnipäev. Eks teatud mõttes võiks ju isegi nentida, et ka minul on sünnipäev, sest kes teab, mis seisus ma omadega tänaseks oleksin, kui ma poleks neid postitusi siia kirjutama hakanud. Seda kõike on mulle väga vaja olnud ainuüksi selleks, et oma hinge ja mõistust vähegi toimivana hoida neil väga rasketel aegadel, mis mul olnud on. Eks see kõik on olnud justkui mu vaimu ja mõtete puhastaja, talletaja. Et ma saaksin mingid mõtted peast välja ning nendega läbi selle rahu teha. Ning lisaks on see blogi aidanud mul tunda end ka olulisena. Rääkimata sellest, et ma olen nende aastate jooksul aru saanud, kui palju meie väikeses riigis niiöelda minusuguseid inimesi ikkagi on. Kuigi ühelt poolt on see loomulikult olnud masendav teadmine, siis teisalt on see siiski andnud ka vaimujõudu mõistes, et ma pole nendes lahingutes üksinda. See kõik on olnud kahtlemata ääretult silmiavardav periood mu elus. Iseasi, kas ma üldse vabatahtlikult olekski tahtnud neist asjadest nii palju teada saada. Sest olgem ausad - mida sügavamale ma oma teadvuses kogu sellest temaatikaga olen laskunud, seda karmimalt see maailm end näitab. Sõltuvused on sõna otseses mõttes hukatuslikud.

Tegelikult olen ma endiselt väga õnnetu ja kurb. Üks asi on see lõputu võitlus, mis on aja jooksul mult kahtlemata meeletult vaimujõudu söönud, aga teine asi on ikkagi nendes masendushetkedes, mil kahetsen, kui suuri vigu ma teinud olen. Jah, ma võin ju mõistuse tasandil mõista, et seda kõike ei saa enam olematuks muuta, aga samas pean endale aru andma, et on täiesti reaalne, et lõplikult ei anna ma neid asju endale mitte kunagi andeks. Loomulikult on oma suur osa nendes masendushoogudes ka see kaksikelu elamine. Kuigi see otsus sai kunagi vastu võetud ennekõike lähedaste kaitseks, siis eks aeg on näidanud, et selle kõige varjamine on tegelikult meeletult raske taak, mida kanda. Ausõna, ei soovita tegelikult mitte kellelegi. Kui vähegi võimalik, siis rääkige oma jamad esimesel võimalusel siiski välja. Kui muidugi asi juba nii kaugele on jõudnud nagu minu puhul, siis tegelikult väga enam tagasiteed polegi, selle saladusega tuleb nui neljaks elu lõpuni vastu pidada. Loomulikult, kui ühel ilusal päeval need vastikud võlad kaelast ära saavad, siis muutub ehk ka selle saladuse unustamine järjest lihtsamaks. Ma vähemalt tahaks seda uskuda.

Mis aga veel usku puudutab, siis tegelikult pean järjekordselt nentima, kui meeletult ma olen alahinnanud kogu seda paranemisprotsessi, rääkimata ka võlgadest jagu saamise perioodi ning raskust. 3 aastat tagasi uskusin ma, et ma suudan mõne aastaga oma võlad ära klaarida (tookord oli mu ainsaks võimalikuks õlekõrreks veel mitte kinnitatud pensionireform), aga reaalsuses poleks ma tolle hetke võimaluste juures (ennekõike pean siis sissetulekuid silmas) mitte kuidagi inkassodest ja arvatavasti ka kohtutäituritest pääsenud. Tagantjärgi olen mõelnud, et äkki see põhjendamatu naiivsus ja optimism olid lihtsalt minu mõistuse abivahendid, et ma üldse ellu jääksin. Teatud määral ma ju ignoreerisin isegi oma Exceli tabelite karmi seisu, maalisin need enda jaoks oluliselt leebemaks, kui nad olid. Aga ehk andis just see veidi moonutatud pilt mulle seda vaimujõudu ikka edasi pusida ja lahendusi otsida.

Aga siin ma siis nüüd olen, heal juhul pool teed käidud, pool veel minna. Eks need igasugused globaalsed sündmused hetkel loobivad kõigile muidugi takistusi ja tõkkeid juurde, aga suures plaanis tuleb nentida nii nagu ma algusaegadel oma postitusi lõpetasin - võitlus jätkub! Tegelikult ju alternatiivid puuduvad, tuleb hakkama saada! 

Võlamenetlusprotsesside ajaline kulg

Tänane postitus on mu peas keerelnud juba päris pikka aega. Aga lõpliku tõuke selle vormistamisele on andnud paar lugejate kirja, mis justkui ühest suust viitavad minu hinnangul ühele üsna levinud murele. Teemaks siis võlamenetlusprotsesside ajaline määratlus. Kui kiiresti ikkagi jamad suureks lähevad, kui inimene mingi osamaksega viivitab? Kas inkasso tuleb peagi ukse taha koputama? Kas tööandja laseb mind kogu selle jama peale lahti? Kas mul on üldse kunagigi võimalust oma elus veel kuskilt laenu saada, kui ma juba otsapidi maksehäireregistrisse jõuan? Need on küsimused, mis värskelt võlgadesse langenud (või peagi langemas) inimeselt võtavad viimasegi teotahte ja tahavad endaga sügavustesse tirida. Neil hetkedel tahaks lihtsalt pimedas teki all olla ja sealt mitte kunagi enam välja tulla.

Alustuseks pean muidugi ütlema, et kahjuks või õnneks mina kõiki neid protsesse pole pidanud isiklikult läbi elama. Selle tõttu võtsin ühendust meile kõigile juba tuttava Joel-Gustaviga ja me rääkisime neil teemadel ikka päris pikalt. Lisaks muidugi võtsin appi ka kõikvõimsa google'i ja niimoodi komplektina ma oma teadmiste pildi siis valmis maalisingi. Usun, et sain kokkuvõttes üsna adekvaatse info kokku. Ning nüüd jagaksin seda kõike ka teiega. Äkki jäävad tänu sellele mõnelgi inimesel edasised rumalused ehk tegemata, ma vähemalt tahaksin seda kogu südamest loota.

Niisiis. Sa avastad end olukorrast, kus suure tõenäosusega ei ole sul enam raha, et järgmisel kuul kõiki oma laenukohustusi ära katta. Lisaks tahaks ju endiselt süüa ja toasooja ka, rääkimata igasugustest muudest kulutustest, eks ole. Ühesõnaga, sa saad aru, et sa oled omadega korralikus plindris. Tõenäoliselt on esimene mõte, mis sellisel hetkel pähe tuleb see, et kuskohast uut laenuraha peale saada. Aga olgem ausad - tegelikult ei saagi rumalamat ja enesehävitluslikumat mõtet ollagi. Lõpeta oma lumepalli kasvatamine, nüüd ja kohe! Lepi olukorraga ja hakka otsima lahendusi, mis päriselt ka toimivad.

Esimene hea soovitus oleks muidugi võlanõustaja poole pöördumine, aga no, kui vaim pole selleks veel valmis, siis tuleks oma kohustused ära kaardistada ning hakata laenuandjatega suhtlema. Tunnistad ausalt üles, et seis on kehv ja enam sul piisavalt sellist raha pole, et senist kokkulepitud graafikut täita. Arvatavasti nad sulle mitte mingeid häid lahendusi välja ei paku, aga vähemalt on tulevikku silmas pidades kasulik siiski märk maha jätta, et sa olid aktiivne. Kui vaadata meie kiirlaenukontorite kodulehti, siis üldiselt on neid firmasid üsna vähe, kellel oleks välja töötatud konkreetsed meetmed makseraskuste puhuks. Enamasti on neil seal lihtsalt kirjas, et kui satud hätta, siis võta meiega ühendust ja siis vaatame edasi, mida teha annab. Üheks positiivsemaks erandiks on tegelikult siinkohal Bondora oma kurikuulsa B-Secure süsteemiga. Teiste puhul selliseid häid jätkusuutlikke ja pikaajalisi leevenduskäike pigem ei leia.

Üks oluline asi on siinkohal see, et tegelikult ei juhtu suures plaanis mitte midagi üleöö. Nii ei satu sa ka oma laenukohustustega koheselt kuskile kohtusse või inkassosse. See kõik võtab ikka päris mitu pikka kuud aega. Esimesena saab laenuklient tegelikult üldse meeldetuletuskirja, millega ei kaasne veel mitte mingeid sanktsioone. Seejärel tuleb mõne päeva pärast veidi konkreetsem kiri, millega arvatavasti kaasneb ka 5-eurone trahv (iga osamakse viivitusega võib maksimaalselt määrata 5-eurose trahvi). Siis hakkavad jooksma ka viivised (siinjuures on oluline märkida, et viiviseid tohib määrata ainult põhiosa võlgnevusele ning viivis ei tohi ületada 0,066% päevas). Ehk siis kui sa jääd näiteks 150 eurose osamakse võlgu, millest põhiosa on 100 eurot ja intress 50 eurot, siis maksimaalselt saab ühe kuu jooksul sulle sellest lisakulusid tekkida 0,066%*30*100 eur + 5 eur = 6,98 eur. Võrreldes näiteks uue laenulepingu hankimisega on see kulu ikka täiesti olematu suurusega.

Järgmine oluline ajaline sündmus on 45 päeva pärast alates võlgnevuse tekkimisest. Ehk siis, kui võlgnevus tekib 10. augustil, siis teatud mõttes kurvemaks lähevad asjad alles 24. septembril. Siis tekib laenuandjal õigus sind maksehäireregistrisse lükata. Aga see on vaid nende õigus, mitte kohustus. Kui nad on otsustanud selle käigu teha, siis saad sa ka kirja Creditinfost (ehk siis maksehäireregistri pidajalt) ning sulle antakse 7 päeva sinu vastu esitatud nõude klaarimiseks. Kui saad selle klaaritud, siis on selleks korraks see murdlaine vaigistatud. Kui aga mitte, siis saad sinna märgi kirja ja elu läheb kenasti edasi. Vähemalt teoorias nüüd sa enam ametlikest kohtadest laenu ei tohiks saada. Aga olgem ausad - see ongi hea. Tegelikult olen ma isegi mõelnud, et jube hea oleks, kui laenude osas oleks ka olemas selline maksuameti piirangu võimalus nagu hasartmängude puhul on. Et oleks kuskil mingi keskkond, kuhu saad linnukese märkida, et ärge mulle 3 aastat laenu andke. Et ei peaks ootama kuniks sind vägisi kuskile musta nimekirja pannakse. Vaid, et sa saaksid seda vabatahtlikult ise teha.

Niisiis. Nüüd oled sa maksehäireregistris. Tegelikult on endiselt kõik täitsa hästi ja elu on ikka elamist väärt. Selles nimekirjas oled sa tegelikult ikkagi täitsa salaja, ei saa sellest su tööandja teada ja ei pea ilmtingimata ka su perekond seda teadma. Ainus, mida see mõjutab, ongi just su laenuvõimekus. Ning olgem ausad - see oli juba enne sinna registrisse sattumist sul tegelikult ju täiesti katastroofiline.

Tõenäoliselt saad sa vahepeal ka igasuguseid kirju ja nõudlikke telefonikõnesid. Võibolla leiate koos laenuandjatega ka mingeid lahendusi, aga isegi, kui ei leia, siis ei kuku ikkagi maailm kokku. Kui võlglane on võlgu jäänud 3 järjestikust osamakset (ehk siis vähemalt 90 kalendripäeva), siis tekib laenuandjal õigus laenuleping üles öelda. Sellest antakse ka kenasti kirja teel teada, et vot maksa nüüd kogu laenujääk ära, muidu anname lepingu edasi inkassosse. Selleks tegevuseks antakse lisaaega 14 päeva. Ehk siis suures plaanis juhtub kõige kehvema stsenaariumi puhul 104 päeva pärast alates võlgnevuse tekkimisest see oht, et su laenuandja lõpetab lepingu ja müüb selle inkassole maha. Aga siia võib lohutuseks öelda, et kui sa vähegi koostööd teed ja huvi üles näitad (vastad kirjadele, otsid lahendusi, teed kasvõi osalisi osamakseid), siis arvatavasti ei öelda veel lepingut üles. Aga eks see kõik on juba individuaalne teema ja sõltub nii laenuandja kui laenuvõtja omavahelisest klapist. Kuigi tõsi ta on, et paraku on kiirlaenuandjate endi huvi siiski su võlgnevus inkassole üle anda (reeglina kuuluvad need laenufirmaga samasse gruppi või korporatsiooni).

Tänases seadusandluses inkassodel eriti piiranguid kahjuks pole ja nii nad võivadki sind üsna pahasti muidugi kiusama hakata, seejuures ei vaevu nad sulle eriti nõude sisu detailselt lahti kirjutamagi. Aga eks siin tuleb lihtsalt enda eest piisavalt võidelda ja kokkuleppeid teha vaid sellist kuutasude kohta, mida sa võlglasena tõesti ka tasuda suudad. Üle oma varju ei maksa siin kindlasti hüpata. Inkassode puhul on aga teatud mõttes hea külg see, et siin puudub ajaline määrang. Ehk siis sisuliselt kui sul vähegi ikka sissetulek lubab, siis saad sa minimaalse inkassomakse abil samal ajal tegeleda nende laenulepingutega, mis veel pole üles öeldud. Ning varem või hiljem saavad ju kõik laenud ükskord makstud ka. Ning iga korraga peaks see kõik järjest paremaks minema, kuniks ühel hetkel saad ka päriselt need inkassosse jõudnud lepingud ette võtta ja neid klaarima asuma. Taaskord võib siia ka lisada selle, et kui sa vähegi inkasso kirjadele ja kõnedele vastad, siis ei saa mitte ükski kolmas isik teada, et su seis just selline on. Seega, neid ignoreerida ei tasu - siis võivad nad hakata pöörduma sinna, kuhu sa ei soovi (lähedased, tööandja jne) - kuigi see kõik on natuke hall ala ja suures plaanis neil see vist isegi lubatud ei ole.

Omaette teema on muidugi kohtulikud täitemenetlused. Aga siiani jõudmiseks läheb ikka päris palju aega (kui järjepidevalt kõiki osapooli ignoreerida, siis pakuks, et minimaalselt pool aastat võlgnevuse tekkimisest). Kui aga asi juba siia jõuab, siis tasub taaskord kõik silmad lahti hoida ja reageerida kõigele, mis vähegi su postkasti või telefoni saabub. Kiirmenetlusele tuleb ilmtingimata vastulause esitada, tavamenetluse ja lahendi puhul tuleb ajatamist otsida jne. Kohtutäituri teemadest kirjutasin pikemalt juba siin postituses ja seda juttu siin eraldi kordama ei hakka.

Ja ongi kõik. Selline see võlamenetlusprotsess suures plaanis ongi. Väga pikaajaline ja üldsegi mitte nii hirmus, kui võiks karta. Kui ikka ise piisavalt aktiivne olla, otsida lahendusi ja pakkuda enda poolt realistlikke võimalusi, siis saab ikka üsnagi keerulistest olukordadest lõpuks välja ronida. Ning kui midagi muud üle ei jää, siis alati on võimalik ka võlanõustaja abiga kohtuliku võlgade ümberkujundamise teed proovida. Loomulikult tasub alati ka proovida oma sissetulekuid suurendada, midagi ebavajalikku maha müüa ja üleüldiselt oma kulud üle vaadata. Kokkuvõttes - rohkelt kainet mõistust ja kannatlikku meelt!