Peetri postituse järelkajad

Mu eelmine postitus vaprast Peetrist, kes julges inkassole vastu hakata, on osutunud ääretult populaarseks. Kahe päeva jooksul on seda külastatud peaaegu 700 korda. Arvestades mu blogi viimase aja külastatavust, on see ääretult suur arv. Ja mul on selle üle väga hea meel, sest tegemist on väga olulise teemaga, millega aitame üheskoos kogu seda inkassoterrorit vähendada.

Seda postitust jagasin ma ka ühes Facebooki grupis, mille nimeks on "Kohtud, kohtutäiturid, inkasso, notarid". Ning siinkohal tsiteeriksin selle grupi üht eksperti, jurist Meelis Jürmat (loomulikult tema lahkel loal): "See on väga hea näide selle kohta, et kui asi kohtusse jõuab, siis ei tasu pükse täis lasta ja vaikida. Kohtuga tuleb suhelda ja kui on põhjust, siis ka ebanormaalsetele nõuetele vastu vaielda. Kui kohtuga ei suhelda, siis tulevad maksekäsud ka selliste nõuete kohta, mis normaalsetes oludes ei tohiks kohtuni jõudagi. Sama on ka hagimenetluses. Kui kohtuga ei suhtle, siis saad tagaseljaotsuse ja sinu vastuväidete või mõtetega ei saagi kohus arvestada sest need pole kohtuni jõudnud. Inkassod kalastavad nii vahel. Esitavad maksekäsu kiirmenetlusse nõudeid, millega nad hagimenetlusse hea meelega ei läheks lootuses, et äkki ei esitata vastuväidet ja siis on ju raha käes (või vähemalt täitedokument, millega annab võlgnikul järgmised 10 aastat või rohkemgi täitemenetluses ajusid komposteerida), sest hilisemaid pretensioone tavaliselt ei rahuldata. Üks teema veel, mille osas tasub tähelepanelik olla.: inkassoettevõtetel on kombeks vahel "kalastada" maksekäsu kiirmenetluses ka ilmselgelt aegunud nõuetega. Minu kätte on neid iga aasta sattunud vähemalt 2-3, kuid kindlasti jätkub ka neid kolleegidele. Kui siin vastuväidet ei esita ja ei palu aegumist kohaldada, siis on väga suur tõenäosus, et maksate seda, mida maksma ei peaks. Ja seda mitte ainult selle pärast, et maksekäsu kiirmenetluses keegi midagi eriti ei kontrolli. See on tsiviilõiguses üldine säte, et kohus kohaldab aegumist ainult kohustatud osapoole taotlusel st omaalgatuslikult ei saa kohus seda teha."

Tänaseks päevaks olen ühendust võtnud ka Ärilehe ja Delfiga, et kui neile sobiks, võiks sellest teemast ka ühe laiemale publikule mõeldud artikli kokku klopsida. Hetkel veel kindlat lubadust ma sealtpoolt saanud ei ole, kuid sealne ajakirjanik võttis vähemalt vaevaks mulle vastata ja andis teada, et nad kindlasti kaaluvad seda. Eks siis ole näha, kas ja kuhu see kaalumine viib.

Natuke räägiksin ka enda viimaste nädalate tegemiste kohta. Olgem ausad, see Peetri lugu tõi mu päevadesse omajagu positiivset elevust. Ning mul on tõesti hea meel, et see ka üleüldisemas plaanis inimestele korda läks. Eks ma muidugi võlglasena tean, kui raske on end sundida tegudele, aga teinekord lihtsalt peab seda tegema. Võta need mõned minutid ja võitle enda eest, anna inkassole või kohtule teada, mida sina mingist nõudest arvad. Seda enam, kui sa tunned, et sulle tehakse liiga! See ei ole maailm, kus õiglus iseenesest maksuvusele pääseb. Siin peab seda kõike ise tagant utsitama ja lükkama. 

Paar inimest on mu käest siin küsinud, et kas ma vajan endiselt lugejate abi (rahalist tuge) või on selleks korraks kõik sellega hästi. Vastus on kahjuks aga see, et nii kaua kuniks ma pole oma boonust arvele saanud, on mu enda seisud justkui väga õrnal jääl liikumised. Tasa ja targu, aga iialgi ei tea, mis juhtuda võib. Seega, jah, see abivajadus on paraku endiselt olemas. Ma tõesti loodan, et mitte enam kaua. Eraldi ma siia neid pangarekvisiite lisama ei hakka. Kes tõesti soovib aidata, siis leiab siit blogist vastavad postitused ise üles. Aitäh igal juhul teile kõigile!

Varsti on kevad käes ja siis võiks isegi minu ellu kergemaid ja rõõmsamaid noote tulema hakata! Ma tõesti loodan seda!

Eluline näide sellest, kuidas inkassole edukalt vastu hakata

Täna räägiksin ma teile loo ühest toredast Eesti inimesest, kes julges inkasso ebaõiglusele vastu hakata. Kuna teema on teatud mõttes siiski delikaatne (olen täiesti veendunud, et nii mõnedki inkassod ja kiirlaenukontorid hoiavad mu blogil silma peal), siis jätan rääkimata kõik kuupäevad, lepingunumbrid ja loomulikult ka inimese nime. Aga loetavuse huvides nimetagem teda Peetriks.

Peeter võttis mõned aastad tagasi 3 laenu sellisest ettevõttest nagu Ühisraha OÜ. Tegelikult olen ma sellest laenuvahendusfirmast juba päris ammu kirjutanud ka. Juba siis paistis see firma silma sellega, et ega nad seadustest päris täpselt kinni ei pidanud. Ilmselt on päris paljud inimesed kursis ka sellega, et kuskil poolteist aastat tagasi jäi see asutus ka oma tegevuslitsentsist ilma.  Aga see selleks, suures plaanis antud loo puhul see litsents väga tähtis ei olegi. Kokku võttis Peeter siis laene 6000 eurot. Kõik need olid viie aasta peale. Esimesed aastad maksis Peeter neid kenasti graafiku järgi tagasi ja mingeid probleeme otseselt ei olnud. Kuid mingil hetkel jäi Peeter nende lepingutega hätta ja tagasimaksed hakkasid hilinema. Seejuures oli kohe märgata, et igasuguseid viiviseid ja leppetrahve määras Ühisraha vägagi agressiivselt, ilmselgelt ka ebaseaduslikult. Kuid kuna Peetril olid ka mõned teised laenud hapuks minemise piiril, siis nende lisakulude pärast ta lihtsalt ei jaksanud võidelda. Kui võimalus tekkis, siis klaaris ta taaskord kõik võlad ära ja iga euro pärast kaklema ei hakanud.

See kõik jätkus sarnases jo-jo tempos kuniks ühel hetkel läksid need lepingud siiski täiesti käest ära. Ühesõnaga, selline üsna klassikaline juhtum. Siis hakkasid juba tulema igasugused lisatrahvid ja ka viivised hakkasid järjest kiiremas tempos kasvama (Ühisraha arvestab viiviseid ebaseaduslikult kogu võlasumma pealt, kaasa arvatud intresside võlgnevuse pealt). Ning ühel hetkel ütleski Ühisraha kõik need lepingud üles ja loovutas nõuded oma tütarfirmale, Revensen OÜ nimelisele inkassole. Selleks hetkeks oli Peeter 6000 eurose saadud laenusumma peale tagasimakseid teinud julgelt üle 8300 euro. Lepingujärgne põhiosa laenujääk koos viivistega oli selleks hetkeks ligikaudu 3200 eurot.

Revensen OÜ võttis Peetriga ühendust ja teatas, et nüüd tuleb antud võlga neile tasuda. Alguses ei maininud Revensen isegi nõudesummasid, need sai Peeter alles küsimise peale teada. Ning Peetri üllatus oli väga suur, kui selgus, et antud inkasso nõuab talt kokku 5100 eurot. Kui Peeter selle kõige peale imestust avaldas, vastati Revenseni poolt üsna ülbelt ja tuimalt - varsti saate kohtult kirja, seal on kõik ära selgitatud. Ning kohtukiri tõesti saabuski, Revensen oli algatanud kiirmaksekäsu ning summa oli seejuures juba kasvanud 5200 euroni. Aga Peeter ei löönud põnnama, ta oli teadlik, kuidas end kaitsta, kui nõue tundub ilmselgelt ebaõiglaselt suur. Ta logis sisse e-toimikusse ja esitas seal vastulause, mille teksti siinkohal ka teiega jagan (nagu eelnevalt rõhutasin, siis summad on siinkohal ümardatud ja kuupäevad täpsustamata jäetud - tegelikult olid vastulauses siiski ära toodud täpsed kuupäevad, lepingunumbrid ja ka kuupäevad). "Esitan vastuväite kogu nõudele. Vastuväite põhjendus: Kreditex Ühisraha käest sain ma kolme lepingu peale kokku 6000 eurot, tänaseks olen ma teostanud tagasimakseid kokku üle 8300 EUR. Ametlikud viimased jäägid dd.mm.yyyy seisuga on kokku ca. 3200 eurot. Kahjuks aga tegutses Kreditex juba pikemat aega ilma tegevuslitsentsita ja seega polnud kuidagi võimalik antud laenulepinguid muuta. Palun võtta arvesse antud lepingute tarbijavaenulik intress + viiviste arvestus ja sellega seoses tunnistada nõue täies osas tühiseks. Kuna laenuandja on tänaseks saanud tagasi kogu välja laenatud summa + mõistliku kasumi (kokku ca 39% laenusummast), siis tuleks antud nõue lõpetada. Kohtukulud palun hageja kanda jätta." Möödus vaevalt paar tundi, kui e-toimikust saabus Peetrile järgmine teade. Ning see teade oli järgmine. "AVALDUS MAKSUKÄSU KIIRMENETLUSE AVALDUSE TAGASIVÕTMISEKS NING RIIGILÕIVU TAGASTAMISEKS. dd.mm.yyyy esitas Revensen OÜ maksekäsu kiirmenetluse avalduse toimiku number X Peeter (isikukood). Käesolevaks hetkeks ei soovi avaldaja menetluse edasist jätkamist. Eeltoodust tulenevalt ei soovi avaldaja ka menetluse edasist toimetamist."

Ja nii lihtne see kõik oligi. Kogu nõue võeti tagasi. Ehk siis ühe vastulausega säästis Peeter enda jaoks üle 5000 euro. Kui ta poleks seda vastulauset õigeaegselt esitanud (15 päeva jooksul pärast maksekäsu kätte saamist), oleks see koheselt läinud kohtutäituri lauale täitmiseks ning siis enam mingit taganemisteed poleks olnud. Seega, tegemist oli väga hea näitega sellest, kuidas enda eest seistes on võimalik sinu suhtes toime pandav ebaõiglus enda kasuks pöörata. Mõned päevad hiljem saatis Peeter kirja ka Revensenile ja Ühisrahale, kus palus antud võlgnevus makstuks kuulutada. Ning seda ka tehti. Loo moraal - olgem kõik nii tublid nagu Peeter. Võidelgem enda eest, võidelgem ebaõigluse vastu.

Inkassoterror vs täitemenetlused

Üks klassikaline teema, millega aegajalt minu poole ikka pöördutakse, on see, et kumb olukord siis ikkagi võlglasele kokkuvõttes "parem" on - kas inkassoterror või kohtumenetlused koos vastavate sanktsioonidega. Vastus sellistele küsimustele on samuti üsna konkreetne ja tavaline: "sõltub asjaoludest." Aga no prooviksin siinkohal natuke seda teemat ikkagi veidi lahata. Käesolev postitus on valminud koostöös Mariaga, kellel tänaseks paraku päris sügavaid kogemusi nii inkassodega kui ka kohtumenetlustega.

Alustuseks tuleb muidugi nentida, et ega meil võlglastena mitte mingit valikuvõimalust ei anta, kas meie vastu tekkinud nõue läheb kohtusse või inkassosse. Selle otsustab puhtalt juba laenuandja ise. Oma loogikad ja mustrid siin samas siiski on. Kindlasti leidub ka mingeid väiksemaid erandeid, aga suures plaanis võib öelda, et suurpangad (sh. ka näiteks BigBank) ja Bondora on need, kes inkassoga ei tegele. Nemad annavad asjad otse kohtusse ja võimalusel kasutavad selleks kiirmaksekäsku (märkusena siia juurde, et maksekäsu kiirmenetluses ei tohi esitatav nõue ületada 8000 eurot - sealhulgas kõrvalnõuded, näiteks intressid ja viivised ning lisaks ei tohi kõrvalnõuded ületada põhinõuet). Suurpankade üks eripärasid erinevate krediidilepingute puhul on kahtlemata ka muidugi see, et ega nende vastu kohtus midagi vaielda ei olegi, sest üldjuhul on nende lepingud juriidiliselt täiesti korrektsed.

Kõik kiirlaenufirmad ja igasugused krediidikontosid pakkuvad firmad müüvad üldiselt oma nõuded aga inkassodele maha (seejuures on need tihtipeale tegelikult nende endi tütar- või kõrvalfirmadeks). Siin on see maailm aga paras kaootilisuse paradiis, mille üldnimetajaks on igasugustele pärisseadustele ja reeglitele vilistamine. Kuna nad vähemalt senini mingitele ametiasutustele ei allu, siis ega nad neid asju ausalt ei aja ja nad loodavad väga suurel määral just paljuräägitud psühholoogilisele mõjutamisele (teatud mõttes võib neid võrrelda isegi netipetturitega, kus nad mängivad võlglaste teadmatusele). Aga inkassosse sattumisel on siiski ka üks suur eelis. Kui vaim vähegi vastu peab, siis saab nendega üsna pikaajaliselt mõnusat "kassi ja hiirt" mängida. Põhiline reegel on siin selle juures see, et nendega ei tohi mitte ühtegi kokkulepet allkirjastada. Nii, kui te mingile võlatunnistusele alla kirjutate, muutub algne laenuleping koheselt ebaoluliseks ja sisuliselt muutub see summa, mida inkasso teilt nõuab (koos igasuguste absurdsete lisanõuetega, mida nad suhteliselt juhuslikkuse alusel teile sinna juurde kirjutavad) nüüdseks ametlikuks dokumendiks, millest hiljem juba taganeda on ääretult raske. Ehk siis tegelikult tuleks nende kirju ja kõnesid ignoreerida ning võimalusel igakuiselt lihtsalt neile mingeid makseid teostada vastavalt oma võimalustele. Tõenäoliselt nad teid sel ajal kuskile kohtusse ei anna ning sel ajal saab juba niiöelda tõsisemate laenulepingutega tegeleda.

Tooksin nüüd ühe päriselt juhtunud näite Maria loost, kuidas üks võlgnevus siis aja jooksul kasvab ja kuhu see lõpuks jõuda võib. Laenuandja nime jätan seejuures mainimata. Aga alustan siis algusest. Maria võttis eelmise aasta lõpus selle asutuse käest 2 väikelaenu - 3500 eurot ja 4000 eurot. Maria suutis graafikujärgselt teostada kolme kuu osamaksed. Seejärel jäi ta paraku ilma stabiilse sissetulekuta kokku ligikaudu pooleks aastaks. Muidugi viis see kõik selleni, et laenulepingud läksid hapuks, tulid igasugused maksehäireregistrikirjed ning kolm kuud hiljem öeldigi lepingud üles. Kuna tegemist oli asutusega, mis inkassoteenuseid ei kasuta, siis saabus vaikus (inkassodel on kombeks kohe järgmisel päeval pommitama hakata, kui võlaleping nende lauale jõuab). Ning möödus veel ligikaudu neli kuud ja Maria sai kohtust teate, et nendeni on jõudnud kaks maksekäsku. Nõudesummad olid nüüdseks 4340 eur ja 4788 eur. Ehk siis lisandunud summad olid üsna korralikud. Nüüd algasid siis läbirääkimised. Kahjuks aga on täiturini jõudnud nõuete puhul paramatus, et ega seal väga paindlikke tingimusi enam ei pakuta. Ning lisaks on täituril väga tugevad vahendid olemas, millele on keeruline vastu saada - igasugused pangakontode limiidid, arvelduskontode ja sissetulekute arestid, varade käsutuskeelud jne. Lõpuks pidigi Maria leppima kompromissiga, et töötasu kallale ei minda, tööandjale midagi teada ei anta, aga lisaks maksegraafikule seadistati siiski pangakontole kasutuslimiit (ehk siis kõik summad, mis kuu jooksul sellest üle lähevad, kantakse automaatselt kohtutäituri kaudu sissenõudjale). Ning sellises reaalsuses siis tulebki nüüd Marial edasi hakkama saada.

Ehk siis kokkuvõttes tuleb nentida, et inkasso- ja kohtumaailmad on oma olemuselt ääretult erinevad. Ühega saab oluliselt rohkem mängida ja aega võita. Kohus jahvatab küll samuti aeglaselt, aga seal on lõpp siiski üsna konkreetne ning siis lõpeb ka mäng. Inkassodega saab aga kahtlemata aega võita ning eks see kõik annab juba võimaluse teha kõik endast sõltuv, et suurpankade ja Bondora lepingud ei läheks ülesütlemisele.

Ühe blogilugeja kommentaari alusel aga täiendaksin siinkohal seda postitust. Seda siis ennekõike kohtutäituri kasuks. Kohtutäitur on parem juhul, kui pole vara mida kaotada, täidad ühte asja korraga ning teised täiturid ootavad järjekorras ja ei pea ühele, teisele, kolmandale raha kandma. Ehk siis, et kui kinnisvara pole mida kaotada, siis võib olla mõistlikum asjad täiturini lasta. Jah, see kontode arest ja teatud limiidid on jamad, aga juhul, kui töökoht olemas ja lapsed ka, siis jääb tegelikult normaalne summa elamiseks.

HUGO.legali uus rakendus inkassoterrori all kannatajatele

Enne, kui ma siin lähinädalatel jätkan Maria ja Keni lugudega (või noh, õigemini, Keni puhul on veel tegelik alguski tegemata), siis pean tegema ühe kõrvalpõike.

Ma olen varem ka riivamisi kirjutanud ühest väga vajalikust ja tõhusast õigusbüroost ehk siis HUGO.legalist. Nad on just selline asutus, mis on pühendunud erinevate õigusprobleemidega tegelemisele ning selle juures on nad üles ehitatud selliselt, et peaksid vähemal või rohkemal määral olema kättesaadavad ka veidi kehvemal majanduslikul elujärjel olevatele inimestele. Igal juhul soovitan julgelt nende poole pöörduda, kellel mingidki võlanõuded kukil ja tahaks selgusele jõuda, kas need nõuded on ikka täiel määral seaduslikud ja õiguslikud. Eriti puudutab see muidugi erinevaid inkassonõudeid.

HUGO.legali tiim on ka selles mõttes teinud tänuväärset tööd, et nad on lisaks igasugustele juriidiliste konsultatsioonide pakkumisele töötanud välja ka erinevaid tööriistu, millega nii inkassole kui ka näiteks kohtutäituritele korrektseid kirju koostada - erinevaid taotlusi, avaldusi või ka teabenõudeid.

Ning täna andsid nad teada järjekordsest tööriistast. Nagu nad ise selle kohta kirjutavad - "Nüüd on kõigil inkassoterrori käes kannatavatel inimestel võimalik kasutada aegumise õigusrakendust."

Sellest kõigest saab täpsemalt lugeda tänasest Ärilehe artiklist (seejuures on see täiesti tasuta loetav kõigile). 

Eriti vahva märkusena saan siia lisada, et 10 minuti jooksul andis lausa 3 erinevat inimest mulle sellest artiklist teada. Seega, tundub, et inimesi kõnetab see täitsa olulisel määral. Muidugi, kui keegi on seda juba kasutanud või plaanib kasutada, siis võib julgelt ka sellest mulle kirjutada. Nagu öeldakse - tõe kriteerium on praktika ja seega hea meelega kajastan ka siin blogi veergudel inimeste reaalset kogemust selle vahendiga. Ja kui olete teadlikud veel sellistest tööriistadest, mis aitavad võlakohustustega seotud juriidilist kadalippu kergemini läbida, siis andke samuti märku.