Esmaspäev, 11. aprill 2022

Televisiooni võlud ja valud

Niisiis. Artur käis telekas. Rääkis oma loo. Aga tegelikult jäid tema loo mitmedki peatükid kajastamata. Ning sellest on vähemalt minul küll ääretult kurb meel. Aga selline see televisioon on - nemad teevad ise oma valiku, mida ligi tunniajasest vestlusest 10-minutilisse lõiku sättida. Kuna olen Arturiga tänaseks suhelnud juba üle 1,5 aasta, siis tean tema lugu päris hästi - meie pikad vestlused on mulle üsna põhjaliku pildi ette andnud. Tean ka, et tegelikult avas ta end selles intervjuus palju rohkem kui eetrisse jõudis. Saate toimetus otsustas, et nemad keskenduvad just sellele tööampsude võtmisele ja vaba hinge moodi mööda metsi rändamisele (oli ju ka tema nime all kirjelduseks "rändur"). Samas jäi selle tõttu välja kõik see mängusõltuvuste ja muude mõnuainete teema, millega Artur võidelnud on ning millega tänaseks edukalt vaherahu on sõlminud (korraks üks lause isegi sisse lipsas, kus neid mõnuaineid mainiti, aga sellest vähemalt eetrisse jõudnud lõigus Anu kuidagi kinni ei haaranud...). Samuti jäid välja ka kõik need vägagi suured võlasummad. Selle kõige tõttu olen mina natukene pettunud selles saates, aga kui rahulikult asjale järele mõelda, siis küllap olid neil omad põhjused, miks just selline valik pikast intervjuust välja lõigata. Kahjuks selline niiöelda "must" materjal lihtsalt ei mahuks eetrisse. Äkki nad kunagi avaldavad kuskilgi ka täispikkuses selle vestluse. Loota ju võiks.

Aga kui oma emotsioonid maha suruda ja keskenduda sellele, mis siis ikkagi teleekraanile jõudis, siis see kõik oli täpselt selline, kellena ma enda jaoks Arturit olin ette kujutanud. Siiras, aus ja otsekohene. Kui alguses oli tunda väikest häälevärinat, siis ajapikku kohanes ka Artur ise oma rolliga ja oli näha, et naudib vestlust ja Anu seltskonda. Ning mis seal salata - Anu ongi äge ja kujutan ette, et temaga tahaks isegi kunagi kohtuda ja suhelda. Ta lihtsalt oskab jätta mulje, et ta hoolib (ning ma usun, et ta ilmselt tegelikult ka tõesti hoolib igast oma saatekülalisest ja oskab nende hinge pugeda oma headuse ja südamlikkusega).

Eetrisse jõudnud intervjuulõiku on võimalik ERR-i lehelt ka järele vaadata. Vaatamata kõigele, julgen ikkagi soovitada. Ning ei saa jätta siia lõppu ka lisamata üht põhilist mõtet, mille ka Artur välja käis: palun otsige oma muredele abi - enne, kui need teid põhja viivad...

2 kommentaari:

  1. Tundub, et saatesse valiti jah pigem see käivitav sündmus (ema ja lähedase sõbra lahkumine).
    Mis sõltuvuse liik sellest siis edasi välja arenes ja kui palju raha kaotsi läks, polnud siis saatetegijate arvates nii oluline...
    Artur julgustas kindlasti abi otsima, enne kui asjad nö "lappama" lähevad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. just... ja aitäh selle kommentaari eest... täiendan selle alusel ka natuke oma postitust, sest tõepoolest see sõnum, et hädas tuleb abi otsida, on väga oluline.

      Kustuta