Sõda tilgub verd. Õudne, ängistav, hirmutav. Vastik on.
Igasugused investeerimisega seotud ABC-d ütlevad, et investeerimisega alustamiseks on parim päev "eile". No ma siis suures plaanis sisuliselt alustasingi eile, eelmisel sügisel. Hakkasin vaikselt oma eurokesi erinevatesse kohtadesse paigutama. Aga teate, tänaseks on kogu see värk mul juhtme ikka parajalt kokku jooksutanud. Sest olgem ausad, ega investeerimisplaanid üldiselt sõjalist tegevust arvesse ei oska võtta. Ei ole ka raamatutes õpetusi, mida sellistel puhkudel teha. Sest no mida sa siin investeerid, kui on õhus variant, et kõik kukub kokku lõpuks. Perspektiivid ja prioriteedid on ikka korralikult paigast ära. Ei oska isegi igapäevast elu enam väga elada, tööd teha, ammugi siis mingile investeerimisele mõelda, kui pommid ja kuulid meie läheduses linnu ja inimesi hävitavad.
Kaine mõistus muidugi ütleb, et põhiline on see, et paanikat peaks vältima. Et tuleks jääda oma plaanile kindlaks ja eks siis ole näha, kuhu see kõik viib. Samas on ju ilmselge, et praegusel ebakindlal ajal on vaba raha (eriti ka sularaha) tähtsus järjest suurem. Sest kunagi ei tea, millal seda vaja võib minna. Need hetked, mil on vaja kiireid ja elulisi otsuseid teha. Suure ohkega samas ma eile ikkagi tavapärase 500 eurot oma III sambasse panin. Muidugi oleks võinud ju mõelda, et pärast rubla vabalangusesse lendamist, hakkab väikestviisi krüptoralli pihta. Aga no ei suutnud ma ka sellega kaasa minna ning mingeid tehinguid ma selles osas ei teinud.
Eks seda on ju pikalt räägitud, et meie põlvkond saab (või sai) nautida üht inimkonna kõige rahulikumat ajastut. Viimasest suurest sõjast oli ju möödas peaaegu 80 aastat. Neid, kes tolle aja koledusi veel mäletavad, on üsna vähe tänaseks elus. Ja nüüd on siis suur sõda jälle kohal, meie lähedal. Eks neid erinevaid sõdu ja konflikte on siin ikka ja jälle olnud (Süüria, Jugoslaavia, Afganistan, Aafrika riikide kodusõjad jne), aga midagi nii räiget pole ammu olnud. Eks siin ole natuke seda "mõned riigid ja piirkonnad on tähtsamad kui teised" paradoksi ka, sest olgem ausad - ega siis Süüria kodusõda midagi lihtsat pole olnud. Aga kuidagi nii on see elu meie planeedil, et Euroopa ja Põhja-Ameerika olukorrad lähevad rohkem hinge. Justkui mingi maailma eliit. Aga sel teemal ma siin pikemalt ei arutleks. Sõda imeb, täiega, igal pool. Mine perse, Putin!
Mul on ka selle sõja tõttu tekkinud investeerimise suhtes kummaline tunne. Raha olulisus on kuidagi tagaplaanil, kuigi ka sõja ajal on ju raha vaja - kui mitte endale, siis kasvõi annetamiseks. Aga minu taktika oli selline, et millalgi veebruari keskpaigas müüsin kõik oma aktsiad maha, sest sisetunne ütles, et tulemas on kahtlased ajad. Alles jätsin ainult III samba ja võlakirjad. Kusjuures ma ei pane III sambasse raha enne juurde kui näen, et turud enam ei lange, ootan kasvõi rahulikult aasta lõpuni. Mul on sammas Tulevas ja see tegelikult ilusti plussis ka, väga vähe on kasum langenud. Mõtlesin, et kui sõja tõttu veelgi börsid kukuvad, siis on madalamalt tasemelt tulusam raha lisada. Aga jah, keerulised ajad ja kui tuumasõja ohtu poleks, siis saaks ehk paremini prognoosida, mida sõda aktsiatega teeb. Samas kui see hull nupule vajutab, mis sest rahastki siis enam. Olukord on selline, et ma vahepeal mõtlen, et ega ma halba und ei näe, liiga uskumatu tundub, et midagi nii jubedat üldse aastal 2022 võimalik on.
VastaKustutaNäh, kirjutasin valesti - ikka jaanuari keskel juba müüsin enamus aktsiaid ära ja võtsin kasumid välja ja siis veebruari keskel müüsin veel kaks veidi miinuses positsiooni, mis osutus ka väga õigeks otsuseks, sest nüüdseks oleks kahjum juba palju suurem olnud.
KustutaAitäh, Maire, nende mõtete eest. Minu III sammas on samuti Tulevas ja hetkel ma siiski jätkan oma plaani, raske südamega panen sinna endiselt igakuiselt selle maksimumsumma. Samas pole mul õrna aimugi, kas see lõpuks on õige või mitte. Õnneks on Tuleva III sammas sisuliselt üksüheses seoses kogu maailma majandusega, seega pikas plaanis peaks see ikkagi hea otsus olema. Aga jah, see kõik tundub tänaseks nii ebaoluline. See igapäevane stress ja reaalne mure meie kõigi julgeoleku ja turvalisuse pärast on üsna tappev. Kujutan ette, et inimesed on üsna aktiivselt on perearstide ja psühhiaatrite uksi kraapimas, et saaks mõne rahustava tabletikuuri peale... See on õudne. See tapab.
Kustuta