kolmapäev, 12. jaanuar 2022

Emotsionaalne sinusoid

Eile oli mul üks raske päev, just emotsionaalses mõttes. Eks mu elu ongi viimasel ajal üsna kiires tempos ülesmäge kihutanud ja aegajalt esinevad tagasilöögid on selles mõttes täiesti normaalsed. See kõik tuletas meelde, et lisaks tõusudele on siin elus endiselt olemas ka langused. Lõpuks sõltubki kõik sellest, kuidas nende langustega hakkama saada ning kuidas neisse suhtuda. See kõik kehtib ju samamoodi ka investeerimismaailmas, need tsüklid on ühed parajad sinusoidid, kui natuke kooliaega meenutada - nagu ka definitsioon ütleb: laineline lõputu kõverjoon. Ikka üles ja alla, ikka üles ja alla.

Tegelikult on see postitus siin rohkem enda väljaelamiseks kui millekski muuks. Ei hakka ma siin kellegi peale näpuga näitama või otseselt süüdlasi sildistama. Aga vähemalt saan oma emotsioonid ehk natuke kergemaks, teate ju küll seda ütlust, et jagatud mure on pool muret. Isegi, kui seda jagada niimoodi anonüümselt.

Alustan siis asjast. Eile õhtupoolikul jõudis minuni üks huvitav informatsioon. Nimelt on üks minu jaoks üsnagi autoriteetne ja tore inimene teinud ühe webinari moodi asja. Liiga täpseks siin ei hakka asja ajama, et mis teemadel või mis täpsemalt, sest see ei ole tegelikult oluline. Aga selle webinari ühes osas olevat möödaminnes ära mainitud ka võlglase blogi. Ja seda sugugi mitte väga positiivses valguses. Mis seal siis ikka, eks oma kõrv on ikka see oma kõrv ja otsisin selle salvestuse üles ja kuulasin läbi. Väga tore teemakäsitlus oli iseenesest ja kuulasin täitsa huviga ning suutsin isegi ära unustada, miks ma seda üldse kuulama asusin. Kuniks siis saabuski see mind puudutanud hetk. See üllatas mind. Täiesti teemaväline kõrvalpõige oli see, absoluutselt konteksti mittepuutuv. Aga lihtsalt tehti minu valikute ja otsuste kohta (see pärineb veel võlglase blogi perioodist) vägagi terav torge. Ma olin hämmingus, kerisin korraks tagasi, et kas ta tõesti ütleski nii. Ja ütleski. Võibolla oleks see kõik natukene isegi suva ja oleksin selle lasknud endast kergemini läbi, aga kuna selle inimese puhul on tegemist siiski minu jaoks mõnes mõttes isegi eeskujuga, siis kurvastas ja solvas see mind hingepõhjani. Milleks see kõik vajalik oli? Mingi mitmesaja kuulajaga webinaris lambist sellised laused... Kurb. Jah, tegelikkuses ju ei eksinud ta mitte ühegi faktiga, aga segaseks jäi ikkagi nende lausete motiiv ja põhjus...

Nii ma siis olin seal oma diivanil, oma nukrusega. Aga möödus vaid paar tundi, kui tuli järgmine tagasilöök. Õnneks siin tuleb tõdeda, et hea, et ma enne ei kaagutanud, kui muna ikkagi valmis. Ma olin juba pea pool aastat üht pisikest asjakest ajamas. Pea iga päev kopsisin natuke siit ja natuke sealt, et saaks ikka hea. Vaikselt isegi natuke juba toimis ja veidi tõi isegi juba raha sisse. Seejuures on hea mainida, et peale südamega asja ajamise ja korraliku ajakulu ma sinna siiski ise midagi ei panustanud. Aga kahjuks saabus eile siiski teade, et see ei hakka lendama ja see projektikene sai otsa. Võibolla pidigi see nii minema, eks hea kogemuse sain ju ikkagi, aga jällegi - tühja tunde tekitas. Ning selle esimese pettumuse, kurbuse taustal mõjus see ehk veelgi halvemini.

Lõpuks oli täna öösel muidugi ka uni oluliselt kehvem. Aga hea märk kogu selle asja juures on muidugi see, et mängurina oleksin ma selliste tagasilöökide järel ilmselt kuskile panustama tõtanud, et end välja elada. Nüüd aga investorihakatisena õnneks selliseid variante väga laual ei ole. Ei torma ju suure hooga III sammast kokku ostma järsku. Eks siin ongi see suurim erinevus päris hasartmängudel ja investeerimisel (isegi krüptot arvesse võttes) - ajalised määrangud on täiesti erinevad, kuskil spordiportaalis livebette tehes on tulemus selge teinekord isegi 10 minuti pärast, investeerimine on ikka mõnus rahulik kulgemine selle kõige kõrval. Lihtsalt tiksume vaikselt ja vaatame aegajalt, mis seisud on. Investorina end nulli mängida on ikka päris keeruline. Mängurina võib see aga olla minutite küsimus.

Hea on muidugi lõpetuseks tõdeda, et õnneks ei toonud need tagasilöögid mulle suures plaanis mitte sentigi kahju. Kogu saadud löök on puhtalt minu enda ego ja enesehinnangu pihta. Aga küllap toibun peagi. Suures plaanis ei muutnud need kaks asja tegelikult mitte midagi.

2 kommentaari:

  1. Tean, kellele siin viitasid, ja saan täiesti aru, miks see südamesse läks. Aga mulle tundub siiski, et see osa oli tal ehk lihtsalt veidi ebaõnnestunult sõnastatud või edasi antud (sest vaevalt, et ta mõtleks samas kontekstis "elu parima finantsotsuse" näiteks tuua selle, kui keegi endale lahke suhkruissi või -emme leiab. Või halvima finantsotsusena nt lapse saamist - riskides alati võimalusega, et erivajaduse tõttu vm põhjusel kujuneb laps oodatust suuremaks kuluallikaks). Kõik ei ole ju rahas või numbrites mõõdetav - ja ta jõudis ka kohe selleni, et mis tegelikult loeb, ka rahast rääkides, on meie väärtused, hoiakud ja uskumused. See, milline inimene sa päriselt oled. Sinu suhtumine ja edasipüüdlikkus teevad sinust sinu ja on eeskujuks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh. Ega siin selles mõttes tegelikult pikka viha või pikka solvumist ei olegi. Eks oli natuke endalegi ootamatu, et see mulle üldse korda läks, tegemist ju siiski inimesega, kes mind ei tunne. Aga suures plaanis see ongi blogimise üks häid külgi, saab oma mõtted kirja ära pandud, ära vormistatud ja eluga edasi minna. Tegelikult see teema mind tänaseks enam kuidagi ei häiri.

      Kustuta