Üks aeglane kilpkonn

Niisiis. Investeerimine, kauplemine, spekuleerimine, raha paigutamine. Finantsvabadus, rahatarkus. Kõik need moodsad ja popid märksõnad, eks ole. Ega ma siin liiga palju targutama veel ei hakka. Lihtsalt pole eriti pädevust. Taavi Pertmani raamat on veel endiselt minu poole alles teel, seega selline struktureeritud ja asjalik jutt tuleb ilmselt alles siis, kui olen selle teose läbi lugenud. Kusjuures, tegelikkuses sain ma küll e-raamatu ka tasuta kaasa (lihtsalt üks verioon varasem variant, mille baasilt Taavi selle uue raamatu valmis tegi), aga ma olen selline vanakoolimees ja mulle meeldib pigem diivanil lesides ikka pärisraamatut sirvida ja mõttega lugeda. Pealegi, uue raamatu lõhn on alati ääretult mõnus ja häid emotsioone pakkuv. Ühesõnaga, ma olen küll selle e-raamatu endale arvutisse tõmmanud ja isegi omale pilve salvestanud (soovi korral saaksin seda isegi telefonis lugeda), aga seda ma vähemalt esialgu digitaalselt tarbida ei kavatse.

Oma olemuselt olen ma üks paras kilpkonn. Aeglase tegutsemisega. Juba ainuüksi selle tõttu ei saa minust ilmselt mitte kunagi päevakauplejat. Ma lihtsalt ei viitsi arvatavasti kaasa joosta igasuguste turgude kõikumistega jne. Ma panen lihtsalt vaikselt oma plaani paika, iga kuu mingi konkreetne summa kuskile aktsiatesse, III sambasse või veidi ehk ka krüptosse ja las siis need tiksuvad seal omasoodu. Mina oma kilpkonna-reaktsioonidega jõuaksin ilmselt heal juhul hinnalanguse peale teha "oh" ja kui mõte jõuaks sinna, et "teeks midagi", siis on olukord juba muutunud. Eriti kehtib see muidugi krüptorahade osas. Sel nädalavahetusel lendasidki need päris korraliku hooga kõik mäest alla. Päris huvitav oli selle peale Facebooki finantsgruppe jälgida (nii finantsvabaduse kui ka krüptovarade omasid), kus siis värsked investorihakatised kurtma tõttasid, et mis värk nüüd on. Ega neile armu eriti ei antud, selles osas nendes gruppides väga ei kehti see tõdemus, et "lolle küsimusi pole olemas". Seega, kõige sõbralikumaks ja toetavamaks ma tegelikult neid rühmitusi ei pea. Seal on päris palju selliseid iroonilisi ja elutarku inimesi koos, kellele lihtsalt meeldib inimestele ära panna. Aga see selleks, on nagu on. Eks kogu see ärapanemine ja tigedus, teineteise mitte mõistmine on viimasel ajal kogu maailmas üleüldiseks teemaks. Lõhestumine on päris tugevalt peale tunginud. Eks näis, kuhu see kõik meie maailma, majanduse ja kogu elu ühel hetkel viib. Mul endal liiga häid lootusi kogu selle tuleviku osas kusjuures ei ole. Mingi suurem jama või pauk siit lõpuks ilmselt ikkagi tuleb...

Aga mis see minu masterplan siis siin investeerimismaailmas hetkel ka on? Esimene koht, kuhu ma raha paigutan, on III sammas. Seda ma pean iga palgatöötaja jaoks praktiliselt "must-be" investeeringuks. Ideaalis siis peaks jõudma ühel hetkel selleni, et iga kuu panen 15% oma palgast just sinna. Ehk siis lihtne värk - kui palk tuleb, siis kohe ülekanne III samba peale. Veebruaris, tulu deklareerides siis tuleb mõnus lisaboonus selle pealt (tulumaksu jagu rahast kenasti tagasi). Praegu ma veel seda maksimaalselt ära ei kasuta, olen omadega niiöelda katsetuste faasis, aga järgmise aasta jooksul kavatsen kindlasti sinna välja jõuda, et siin midagi kasutamata ei jääks, mida riik nii lahkelt pakub. Kunagi lähitulevikus pühendan III sambale eraldi postituse ka. Siis avaldan ma oma seisu, sissemaksete praeguse summa ja muid mõtteid ka.

Kuna mul on endiselt siiski kaelas ka märkimisväärne võlakoorem, siis ega ma siin esialgu muudesse kohtadesse liiga aktiivselt ei investeerigi. Mõned-kümned eurod iga kuu panen siiski ka bitcoini ja nagu sissejuhatuses sai mainitud, siis väike osa ka niiöelda väiksemasse krüptorahasse, millel ehk mingigi lootus mitmekordselt kunagi tõusta (ehk siis minu puhul Ripple, XRP, mille taust mulle sümpaatne tundus). Lisaks olen juba oktoobri algusest peale väikest viisi ka Coca-Cola osanik ning lähinädalatel peaks mõni dollar dividende lausa tulema. Eks sellest kirjutan ka täpsemalt siis, kui see aeg käes.

Üleüldises mõttes ma lihtsalt kompan vaikselt pimeduses, püüan väikeste summadega praktikas asju läbi proovida ning peagi kavatsen ka teooriat ja üldse sellist teoreetilist mõtteviisi siia juurde omandada. Annan endale aru, et kindlasti tuleb mul ka siin eksimusi ette ja võimalik, et kaotan ehk ka mingit raha nende tegevuste käigus. Aga loodetavasti kehtib siin ikkagi tõdemus, et tasa sõuan, kaugele jõuan. Kilpkonna värk ikka, eks ole.