Alles see oli, kui sai 2021. aastale "Tere!" öeldud. Tol hetkel panin ma kirja päris prohvetlikud sõnad: "No, terekest siis ka, 2021. aasta! Loodetavasti saab meie suhe olema meeldiv ja edukas. Kõik, mis plaanitud saab tehtud ja lisaks loodan, et sul on mulle vahvaid üllatusi varuks, mille abil veelgi lähemale oma eesmärgile jõuaksin. Ilmselgelt saab see aasta olema igas mõttes murranguline." Oi, oi, kui palju neid üllatusi see aasta mulle tõi. Ning kui määravaid ja olulisi. Kõik pöörduski sõna otseses mõttes pea peale.
Suures plaanis oli neid tipphetki kokku kolm:
- Ma sain uue töökoha koos massiivse palgatõusuga
- Sõber, kes mind 2020. aasta novembris kõige suuremast august välja aitas, tegi mulle veel teisegi kingituse.
- II pensionisamba raha jõudis avalduse ja väljamakse vahelisel perioodil kasvada üle 10% ning lõplik summa oli ligikaudu 2500 euro võrra suurem, kui oskasin loota ja uskuda.
Need kolm murdepunkti viisid selleni, et tänaseks on kõik mu laenulepingud ja krediidikohustused täielikult kontrolli all. Ma suudan vägagi hõlpsalt kõiki kokkuleppeid täita ning selle kõige kõrvalt jääb mul raha üle, et teha esimesi samme investeerimismaailmas.
Kui vaadata neid kolme sündmust, siis tuleb nentida, et kõigis neis on omajagu juhuslikkust sees. Ma ei saa otseselt öelda, et oleksin neist nüüd mõne kohe kindlasti välja teeninud oma sihipärase tegevusega. Seega peab ütlema, et mul oli ikka omajagu õnne. Õnne, et mul on selline sõber, kes mind usaldab. Õnne, et olin oma tööalast ankeeti ajakohasena hoidnud ja just see tööandja minusugust inimest sel hetkel nii väga vajas, et oli valmis mulle selle eest väga palju raha pakkuma. Õnne, et minu pensionisamba väljamakse sattus just sellisele ajale, kus turud olid tõusuteel (kuigi hetkeseisuga on vähemalt minu teise pensionisamba fond veidi isegi veel tõusnud - väljamakse hetkel oli hinnaks 0,93906 eur, siis tänane seis on 0,99405 - ehk siis kogusummas veel 1200 eurot rohkem). Olgem ausad - kaks esimest asja võinuks täiesti vabalt juhtumata jääda ning kolmas oleks võinud ju kasumi asemel hoopis kahjumit mulle kerida. Aga kõik läks täpselt nii nagu läks. Need on hetked, mida tuleb nautida ja teha kõik endast sõltuv, et kogu see õnneratas ei peaks enam nii olulisi keerutusi tegema. Tegelikkuses oli kaalul ikka vägagi palju ja ei saa tunnistamata jätta - veel aasta tagasi oli mul neid muremõtteid ikka kõvasti ja vaikselt hakkasid ka head mõtted ja ideed otsa saama. See võitlus oli tolleks hetkeks mind järjest rohkem ja kindlamalt maha murdmas.
Nüüd on aga see aasta lõppemas ja peagi uus algamas. Loomulikult on mul tuleviku osas ka konkreetsed mõtted ja lootused-ootused peas. Aga nendest asjadest kirjutaksin juba uuel aastal. Ning siis annan lõpuks ülevaate ka sellest, milline see mu investeerimisportfell ka parasjagu välja näeb (kõik detailid, rahasummad senditäpsusega jne). Samuti teen lähima kuu jooksul juttu ka Taavi Pertmani raamatust. Seniks aga kaunist aastavahetust teile kõigile! Aitäh, et olete olnud minuga sel teekonnal (eriti muidugi teile, kes te algusest peale mu blogipostitusi olete jaksanud lugeda...)!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar