Kuigi tegelikult on mul siin paar huvitavamat mõtisklust ka sahtlisse valmis kirjutatud, siis vaataks korra 2023. aasta esimese kvartali blogiga seotud reklaamiklikkidele otsa. Nagu siin eelmise aasta lõpus sai lubatud, siis sel aastal annetan reklaamiraha natuke teisel moel. Kui eelmisel aastal panin enda poolt sama palju otsa nagu klikid raha sisse tõid ja kandsin selle kõik Ukraina heaks Pagulasabi arvelduskontole, siis nüüd ma endale enam nii suurt koormust ei võta. Nüüdne valem põhineb sisuliselt ümardamisel (muideks - mitte segi ajada sõnaga "ümmardamine", see tähendab hoopis midagi muud) 25 eurose täpsusega (alati ülespoole).
Kuigi see Google AdSense teeb mulle siin aegajalt mingeid veidraid vingerpusse ja kohati tahab mul seda värki piirata, siis tegelikult on need summad päris soliidsed. Jaanuaris 87,02 EUR, veebruar 21,09 EUR (siin oligi enamus ajast piirang peal) ning märtsis tuli mu blogi läbi aegade suurim reklaamitulu üldse - 149,30 EUR! Vägev. Aitäh kõigi nende klikkide eest. Nagu öeldud, valem on lihtne - selle tulu pealt siis on mul tänaseks tehtud kolm ülekannet - jaanuari eest 100 EUR, veebruari eest 25 EUR ja märtsi eest 150 EUR. Ehk siis kokku 275 EUR. Ning sisuliselt on see kõik teie töö, mu kallid lugejad! Ning selle summa pealt on mul juba järgmise aasta veebruaris-märtsis tuludeklaratsiooni tagastusena tagasi saada 55 EUR. Annetamine on täitsa tore tegevus, olgem ausad. Annab päris hea vaimse laksu.
Aga muus osas siis elu muudkui tiksub omasoodu. Kevad on vist lõpuks kätte jõudnud, päikest ja soojust saab järjest rohkem tunda, mõnus värk. Mina püüan siin igapäev vähemalt tund aega õues ringi käia, vaikselt jälgin ka siin toitumist ning üleüldse on kuidagi seda motivatsiooni ja tahtmist taas end vormi ajada. Eks lõppude lõpuks algab ju kõik meie peast, vägisi ilmselt pikaajaliselt end ju inimene sundida ei suuda. Vaim peab valmis olema. Lähinädalad peaks mulle häid uudiseid ka siis lõpuks tooma nii aastaboonuse kui palgatõusu näol, ei jõua juba ära oodatagi - kibelus on hinges päris suur. Ning samuti olen ma vaikselt juba kannatamatuks siin muutunud selle Levila artiklite sarja suhtes. Kaua võib - ei tea, kas peaks juba Henrile kirja kirjutama.
Selline see varakevadine seis siis ongi - nautigem looduse tärkamist, järjekordne talv ja pime aeg on üle elatud, nüüd tuleb oma pool aastat helgemat aega!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar