Oma blogis olen ma aastate jooksul päris palju postitusi kokku kirjutanud. No ikka mitusada. Eks nagu ikka - mõned neist on asjalikumad, teised emotsionaalsemad, kolmandad isiklikumad. Leidub peaaegu kõike. Ning tegelikult on nende seas ka selliseid, mille üle ma siiani üsna uhke olen, millega sai korralikult vaeva nähtud ja igasugust infot kokku kogutud. Kuna aegajalt ma ikka saan kirju või ka sõnumeid, et "kuule, sul kunagi oli sellel või sellel teemal üks hea postitus, kas saaksid mulle linki jagada, ma ei suuda enam ise üles leida?", siis mõtlesingi, et teen vastava inventuuri ära ja panen siia ühte postitusse kokku erinevad lingid ja mõtisklused, mis võiks ka laiemale seltskonnale huvi pakkuda. Neis kõigis võiks olla ka veidi midagi asjalikku ja ehk ka praktilist õpetust.
Ma ei varja, et olen eksinud. Aga ma ei anna alla. Jagades oma lugu, loodan inspireerida ja leida neid, kes usuvad teise võimaluse jõusse. Kui soovid toetada või pakkuda koostööd, siis olen tänulik iga abi eest. Minu suur unistus lisaks võlavabadusele, on oma lugu avaldada raamatuna (vajaksin selleks toimetajat, kes aitaks selle loo tervikuks vormistada).
esmaspäev, 30. oktoober 2023
Koostööprojekt - Keni võlalugu, 2. osa
Täna jätkan Keni loo kirjeldamisega. Neid ridu lugedes võib ilmselgelt mõista, miks mul veidi aega võttis enne kuniks selle loo endast läbi suutsin lasta. Siin on seda inimlikku draamat tõenäoliselt mitme kurva filmi või raamatu jagu. Olgem ausad - tegelikult on ju kõik see, mis siia postitustesse jõuab, vaid jäämäetipp. Kõik need reaalsed emotsioonid, mis sellistel puhkudel inimesele igapäevaselt (eriti igaöiselt) osaks saavad, on arvatavasti reaalselt tuttavad vaid neile, kes selle kõigega ise kokku on pidanud puutuma. See ei ole lihtne lugu. Aga tegelikult pole mitte ükski võlalugu oma olemuselt lihtne. Võlaorjuses olemine on totaalne ellujäämisvõitlus, kus lõpuks häbi ja läbikukkumistunne võivad osutuda hukatuslikuks. Aga nüüd sõna taaskord Kenile.
2019 vabanesin esimest korda suurematest võlgadest. Elukaaslasel tekkis mõte, kuidas mu olukorda lihtsustada. Ta taotles kodulaenu Kredexi käendusega, kuigi saime mõlemad vanematelt sissemakseks piisavalt rahalist abi. Minu vanemate toetus läks kõige suurema intressiga laenude tagasimakseteks. 3 kuud jäi esimest korda täiskasvanuelu jooksul sissetulekust raha üle. See aitas ka väiksema intressiga kohustusi tasandada, kuni saabus sügis, kus otsustasin Fitlapi koostööpartnerite valmistoitude abil kaalulangetusega tegeleda ja töö kõrvalt õppimiseks tuli teises linnas iga 2 nädala tagant 2 ööd ööbima hakata. Credit24 pakkus mulle nüüd juba 5000€ krediidikonto limiiti. See läks mõne kuuga hotellides, tanklates ja kulinaarialettides kasutusse. Hasart kaotatud kilodest kasvas ja peagi oli vaja uurida, kui palju teised "sõbrad" limiiti pakuvad. Säästukaart Plussi limiit suurenes 600€ ja läks suuresti taipärase kanaroa ja kliipaneeringus kana alla. Pillava elustiili jätkamiseks, kinkideks ja reisideks kulus Raha24 pakutud 3000€ krediidilimiit. Siis kasvas kõik üle pea: suhted elukaaslasega läksid sassi, liigsöömine sai võitu, magamine muutus ebaregulaarseks ja mõtete mujale saamiseks leidsin uue istuva hobi.
Koroonaperioodiks oli kehakaal varasemast rekordist veel 10kg võrra kõrgemale kosunud. Sellega kohanemisele kulus koos kollektsioneerimishobi ja kogu garderoobi väljavahetamisega 6000€ Holmbanki pakutud järelmaksulimiiti ja 800€ krediidikonto limiit SMSrahalt. Suhteid elukaaslasega aitas siluda võlgadest rääkimine, psühhiaatri juurde minek ja korteri renoveerimine. Sisustusele pakkus tuge BestCredit 1000€, mis igakuiste laenumaksete puudujäägist üle jäi. Siis saabus mu ellu teie võlablogi, laenusõltuvuse tunnistamine ja oma olukorra kaardistamine. Kõrgenenud vererõhk, kilpnäärme alatalitlus ja uneapnoe said ravi, hakkasin uuesti kaalu langetama, võtsin ülikoolist akadeemilise puhkuse, suurendasin töökoormust ja läksime elukaaslasega pereteraapiasse.
Enne esimest pereteraapia seanssi saime teada, et ootame last. Tema nimel tuli oma elu veel intensiivsemalt korrastama hakata. Psühhiaatri ja pereterapeudi vastuvõtud olid muidugi tasulised. Neisse panustasid nii mu ema kui ka elukaaslane. Psühhiaater soovitas taotleda vähenenud töövõimet ja tööalase rehabilitatsiooni teenust. Mõlemad määrati kohaseks ja see oli suur leevendus finantsolukorrale. Uurisin refinantseerimisvõimaluste kohta ja Bondora oli abiks 15000€ ulatuses. Laenumaksed vähenesid kolmandiku ja intress üle poole soodsam. Ettevalmistustega lapse tulekuks võtsin krediidikontode limiite väiksemas ulatuses uuesti kasutusele ja käisin regulaarselt psühholoogi juures. Lapse sündides tekkis ellu lootus, sest nüüd on keegi, kes minust sõltub ja kelle nimel oma asjad ära klaarida. Eluohtlikus seisus perearsti residendi juurest haiglasse saatmine, operatsioon ja taastumine oli osa sellest.
Laps, tervis ja rahaasjade kordasaamine olid prioriteedid. Lapsele vajalike asjade jaoks tuli appi 700€ limiidiga Kaup24 Tasku, psühhiaater muutis raviskeemi (paremate, ent soodustuseta ravimite peale kulub ligi 100€ kuus), psühholoog innustas pooleli jäänud õpingutesse täiendkoolitusega vahefiniš tekitada ning otsisin edasi refinantseerimisvõimalusi. TFBank keeldus, Bigbank keeldus, aga LHV pank refinantseeris kõik mu kõrgete intressidega kohustused 23000€ laenuks 10 aastaks 420€ kuumaksuga. Kehakaalu osas tuli Fitlapile lisaks appi moeravim Ozempic, mille abil kaotasin 7 kuuga 20 kg, aga see ravi on olnud väga kallis. 89€ kuus 5 kuud ning siis jõudsid minuni korraga tarneraskused ja kõrvaltoimed. 2 kuud 178€ ja olin sunnitud ravi katkestama.
See aga tuli taas võlaorjusega. SMSraha 800€ kuumaksega 45€ ja Bondora pakutud 12000€ kuumaksega 370€ võimaldas tervisega tegeleda, vahepeal reisida ja puhata, kuid sellega toime tulemiseks kogunes järk-järgult mu ellu Ferratumi 3000€ laen kuumaksega 190€. Ema antud 5000€ maksis üht-teist kinni, kuid siis naases naine tööle ja jäin lapsega koju. Igavuse peletamiseks tulid mu ellu mobiilimängud ja kui kunagi haiglas maksin 50€, et mängus boonuseid hankida, siis hasardist kulus loetud päevadega uues lemmikmängus märkamatult sadades eurodes lisaliigutustele. Ferratumi 3000€ tiksus uuesti täis, Bondora refinantseeris seda 3800€, kuid ikka ei saanud endast võitu. Mu mugavus valmistoitu osta, lollus laenuraha eest sooduskampaaniaid ära kasutada ning lapsele ainult parimat pakkuda lõppes 4000€ Ferratumi limiidi ärakasutamisega. Episoodiliselt kasutuses olnud Partner Kuukaardi kuni 300€ kuumakse lõi ka aeg-ajalt sissetuleku üle. Seega nüüdseks on käes neljas kordus läbikukkumiste rajal finantsasjades.
neljapäev, 26. oktoober 2023
Koostööprojekt - Keni võlaloo algus
Tänases loos lähme sügavamale sisse Keni võlgade kujunemisse. Alustuseks saan siia öelda, et Ken oli üks esimesi, kes mu üleskutsele vastas. Ja see oli selline kiri, mis mul esimese hooga hinge kinni tõmbas. Seda lihtsalt juba ainuüksi selle mahukuse ja detailsuse osas. Pidin esmajoones endale veidi aega võtma ja saatsin ka Kenile vabanduse, et see ei ole selline kiri, millele ma kohe jooksvalt vastatagi suudaksin. Aga läbi ma selle töötasin ja nüüd on aeg käes, et see järgemööda ka teile ette laotada. Sõna Kenile.
Olen teie blogi algusest peale jälginud ja selle kõrval oma võitlust pidanud. Bondora toetuskampaania ajal saatsin igakuise panuse teie rahalise seisu parandamiseks julgustavate ja hoiatavate blogipostituste eest. Nüüd on ehk minu aeg oma lugu teile koostööks jagada.
Minu saaga algas eelmise majandussurutise ajal, raha sulas kiiresti käest ja Swedbank pakkus tudengitele 3000 krooni arvelduskrediiti. Arve oli järgnevad poolteist aastat, kas lubatud 3000-kroonises miinuses või suuremate laekumiste järel korraks plussis ja siis nädalatega jälle max miinuses. Nagu ikka kallim toit, väljas söömine, peod, spordiklubi täispakett, uued riided, raamatud, mõned reisid jms. Vanemate toetusest sai söönuks ja arved makstud, aga ühel hetkel muutus selline kerjamine minu jaoks stressirohkeks, sest isa jäi pikaajaliseks töötuks. Õpingud ei edenenud ja tegin akadeemilisel puhkusel olles unistuste tööd, kuni lavastusprojekt lõppes. Sellele järgnes šokeerivalt ebaõiglane miinimumpalgaline suvine töö, kus kõiki töötunde ei hüvitatud. Mingid varud uueks õppeaastaks ikkagi kogunesid.
Tudengipõlv jätkus Tartus uuel erialal, aga samas laristamisrütmis nagu Tallinnaski. Poole aasta pärast õnnestus teistkordsel taotlemisel saada Partner Krediitkaart, mida pakkus samuti Swedbank. Sellegi limiit kulus nädalatega maksimumini. Järgmised poolteist aastat pangaarve eriti plussis polnudki. Mõni makse jäi võlgu, kuid lahenes hiljemalt järgmisel kuul, ja mõlemad krediidiliinid lõpuks aegusid, mistõttu vormistati nende jääkide tagasimaksmiseks väikelaen, mille tagasimakseteks saabus päästerõngana ajateenistus oma sõduritoetusega. Kaitseväest arvati mind aga paar kuud pärast NAKi algust tervislikel põhjustel välja, sattusin parajasse depressiooni ja pooleteiseks kuuks rahalisse auku, sest kehtis akadeemiline puhkus, aga polnud poolt ajateenistuse aega täis teeninud, et Töötukassalt toetusi saada. Olin küll piisavalt tööd teinud ja makse maksnud, aga sellest ei piisanud. Õnneks oli elukoht tuttavate juures olemas.
Tutvuste kaudu sain mõeks kuuks küll abitöölisena, kuid ikkagi erialasele tööle ja mind värvati pikemasse lavastusprojekti - ikkagi taaskord unistuste tööle, millest kahjuks polnud võimalik ära elada. Suveks läks lavastus pausile, rahamured süvenesid, elamiskulud said kaetud uue Swedbanki väikelaenuga ja Säästukaart Plussi krediidikontoga, sest lavastusprojektist oli näha 4 kuud regulaarset sissetulekut. See viis juba teiseks kuuks mind makseraskustesse. Vahepeal töötasin toitlustuses ja kuna see oli hooajaline töö, siis vajasin esimese palgani finantsabi, seekord Credit24 kiirlaenust. Maksegraafiku sõlmisin 3 kuuks ning pidin uue töö leidma. Ainus avaliku palgaga depressioonis inimesele sobiv töö, mida teha suutsin, tundus mulle olevat tolleaegses Lõuna-Eesti suurimas hüpermarketis. Kui palk polnud avalik, siis varasema töövestluse kogemuseta palgaläbirääkimisi pidada ei julgenud.
Juba pärast esimest kiirlaenu tagasimakset pakuti lisalimiiti, mille pillavalt täisulatuses kasutusele võtsin, sest teatriinimeste kõrval võrdsena tundmiseks võitlesin staatussündroomiga. Maksegraafikut pikendasin mõne kuu võrra arvestusega, et sügisest sai lavatööst veel üheks hooajaks lisatöö, mis uue laenu kulud katab. Varsti aga jäi etendusi vähemaks ja rahapuuduses pakkus abi uus teenus - Credit24 krediidikonto, suurim lõks, millest sain lahti alles 2022. aasta refinantseerimisega.
Maksin 2 väikelaenu ja 1 kiirlaenu elamiskuludest üle jäänud piskust ning järjest suurenevate maksetega krediidikontodelt. Säästukaart Plussi limiit oli lõpuks 500€ ja Credit24 krediidikontol 3000€. Kogunes ka mitu järelmaksu telekomidele, kusjuures kaotatud või tuttavate juurest varastatud iPadi asemele ostsin uue, kuid maksin kadunukese eest veel poolteist aastat. Ka kalli spordiklubi siduv leping oli aastaid püsimaksena rahakotti koormamas, ehkki jõudisin spordisaali kord mõne kuu jooksul. Sealtsamast tuttavate juurest tuli mul ühel hetkel välja kolida ja olin Credit24le aadressiks märkinud nende aadressi. Kui tuttavad oma kinnisvara müüma hakkasid, sai omanik teada, et nende aadressile on registreeritud minu nimele kiirlaen, ja teavitas sellest mu vanemaid, kes mulle elukoha olid sellelt samalt sõber-tuttavalt saanud. Ema oli šokis ja kuna isa oli vahepeal tööle läinud, aitas ema isa teadmata mul kiirlaenu tagasi maksta. Pärast seda saabus ühel hetkel Credit24 võlateade vanematekodu postkasti ja ema avas kirja. Kui sai teada, et see polnudki mu ainuke võlg, läksid suhted vanematega kreeni. Vahetasin eriala ja kõrghariduselt kutseharidusele üleminek oli egole paras löök, mistõttu depressioon süvenes ja kehakaal suurenes 20kg.
Jätkub...
esmaspäev, 23. oktoober 2023
Koostööprojekt - Maria võlaloo algus, 2. osa, koos detailidega
Täna jätkaksin ma Maria loo edasise kajastamisega. Ning samuti annan juba ennetavalt teada, et veel sel nädalal saame ka Keni ja tema looga lähemalt tuttavaks. Praegu aga siis sõna Mariale, kes jätkab oma võlaloo alguse kirjeldamist.
kolmapäev, 18. oktoober 2023
HUGO.legali uus rakendus inkassoterrori all kannatajatele
Enne, kui ma siin lähinädalatel jätkan Maria ja Keni lugudega (või noh, õigemini, Keni puhul on veel tegelik alguski tegemata), siis pean tegema ühe kõrvalpõike.
Ma olen varem ka riivamisi kirjutanud ühest väga vajalikust ja tõhusast õigusbüroost ehk siis HUGO.legalist. Nad on just selline asutus, mis on pühendunud erinevate õigusprobleemidega tegelemisele ning selle juures on nad üles ehitatud selliselt, et peaksid vähemal või rohkemal määral olema kättesaadavad ka veidi kehvemal majanduslikul elujärjel olevatele inimestele. Igal juhul soovitan julgelt nende poole pöörduda, kellel mingidki võlanõuded kukil ja tahaks selgusele jõuda, kas need nõuded on ikka täiel määral seaduslikud ja õiguslikud. Eriti puudutab see muidugi erinevaid inkassonõudeid.
HUGO.legali tiim on ka selles mõttes teinud tänuväärset tööd, et nad on lisaks igasugustele juriidiliste konsultatsioonide pakkumisele töötanud välja ka erinevaid tööriistu, millega nii inkassole kui ka näiteks kohtutäituritele korrektseid kirju koostada - erinevaid taotlusi, avaldusi või ka teabenõudeid.
Ning täna andsid nad teada järjekordsest tööriistast. Nagu nad ise selle kohta kirjutavad - "Nüüd on kõigil inkassoterrori käes kannatavatel inimestel võimalik kasutada aegumise õigusrakendust."
Sellest kõigest saab täpsemalt lugeda tänasest Ärilehe artiklist (seejuures on see täiesti tasuta loetav kõigile).
Eriti vahva märkusena saan siia lisada, et 10 minuti jooksul andis lausa 3 erinevat inimest mulle sellest artiklist teada. Seega, tundub, et inimesi kõnetab see täitsa olulisel määral. Muidugi, kui keegi on seda juba kasutanud või plaanib kasutada, siis võib julgelt ka sellest mulle kirjutada. Nagu öeldakse - tõe kriteerium on praktika ja seega hea meelega kajastan ka siin blogi veergudel inimeste reaalset kogemust selle vahendiga. Ja kui olete teadlikud veel sellistest tööriistadest, mis aitavad võlakohustustega seotud juriidilist kadalippu kergemini läbida, siis andke samuti märku.
