Viimastel aastatel on Facebookis tekkinud mitmeid gruppe, kus eraisikud annavad üksteisele laenu. Paraku käib selle nähtusega sageli kaasas ka niiöelda "häbiposti praktika" – ehk laenuvõtjate avalik häbistamine võlglaste või petturite gruppides. Veelgi problemaatilisemaks teeb olukorra see, et osa laenuandjaid lisab laenutingimustesse klausleid, mille kohaselt laenuvõtja justkui nõustub, et makseraskuste korral avaldatakse tema andmed avalikult. See jätab mulje nagu see kõik oleks õiguspärane. Tegelikkus on aga hoopis teine. Allpool selgitan, miks selline tegevus on õigusvastane isegi siis, kui see on lepingus kokku lepitud.
Häbiposti panemine tähendab sisuliselt isikuandmete avaldamist: nimi, foto, võlgnevuse info, vahel ka isikukood või kontaktandmed. See kõik kuulub isikuandmete kaitse alla. Euroopa Liidus (sealhulgas ka Eestis) reguleerib seda GDPR / isikuandmete kaitse üldmäärus ning meie kohalikul tasandil Eesti isikuandmete kaitse seadus. Olulised põhimõtted - isikuandmeid võib avaldada ainult õigusliku aluse olemasolul ning see peab olema proportsionaalne ja eesmärgipärane. Avalik häbistamine Facebookis ei ole vajalik võla sissenõudmiseks, ei ole proportsionaalne meede ning rikub inimese õigusi. Seega on selline tegevus igal juhul õigusvastane.
Laenuandjad kasutavad sageli argumenti: "Laenuvõtja oli tingimustega nõus." See aga ei tähenda automaatselt, et selline tingimus oleks kehtiv. Tarbijasuhetes (ja sageli ka eraisikute vahel) kehtib põhimõte, et lepingutingimus ei tohi olla ebamõistlikult kahjustav ja isegi nõusolek ei muuda ebaseaduslikku tingimust automaatselt lubatavaks. GDPR järgi peab andmete avaldamise nõusolek olema vabatahtlik, konkreetne ning igal ajal tagasi võetav. See tähendab kokkuvõttes väga olulist asja - kui laenuvõtja ütleb, et ta ei nõustu enam oma andmete avaldamisega, siis tuleb selline postitus eemaldada. Kohe.
Üks levinumaid meetodeid, mida laenuandjad kasutavad on: "Postitus jääb üles, kuni laen on tagasi makstud." Ka selline lähenemine on igas mõttes vale. See tähendab, et nõusolek ei ole enam vabatahtlik. Kui sulle öeldakse, et kui võla ära maksad, siis võtame postituse maha, siis tegelikult kasutatakse avalikku häbistamist survemehhanismina ja see ei ole enam vabatahtlik nõusolek. Andmete avaldamine peaks olema seotud konkreetse eesmärgiga. Aga häbipost ei ole võla sissenõudmise mõttes seaduslik tööriist ning on pigem karistus või survevahend. Ning see on juba ebaseaduslik.
Mida siis ikkagi teha, kui sind on häbiposti üles pandud? Esimese asjana nõua kirjalikult postituse eemaldamist, samuti anna teada, et võtad oma vastava nõusoleku tagasi, lisaks tee endale tõendina ekraanipildid avaldatud postitusest ning pöördu AKI (ehk Andmekaitse Inspektsiooni) poole. Väga oluline on siin rõhutada, et võlg ei pea olema tasutud selleks, et nõuda postituse eemaldamist.
Kas laenuvõtja saab kohtu kaudu nõuda häbiposti panemise eest kahjutasu? Jah, saab küll. Laenuvõtja saab oma nõude üles ehitada mitme rikkumise peale. Esiteks, isikuandmete ebaseaduslik avaldamine. Teiseks, isikuõiguste rikkumine. Kolmandaks, lepingutingimuste tühisus. Ning on mitmeid reaalseid juhtumeid, kus lõpuks kohus mõistab laenuvõtja kasuks kahjutasu välja, väiksemate juhtumite puhul kuni 1000 eurot, aga eriti alandava sisu puhul ka üle 3000 euro. Summat mõjutab näiteks see, kui kaua antud postitus üleval oli, kui suur oli selle levik, kui solvav või agressiivne oli selle sisu ning samuti ka sellest, kas laenuandja keeldus postituse maha võtmisest. Seega, siit ka soovitus kõigile, kes sellisesse olukorda on sattunud - palun võidelge enda eest. Vajadusel olen valmis ka teile vastavaid kirjamalle jagama ning nõu ja jõuga toeks olema. Kirjutage mulle volglasepaevik@gmail.com.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar